iStockphoto
Veebruari lõpus koos viimaste tulemuste ilmumisega tõmmati Balti börsil joon alla nii neljanda kvartali tulemuste hooajale kui ka tervele 2022. majandusaastale. Vaatame, millised ettevõtted võitsid või kaotasid viimase kümnendi kõrgeimast euriborist, Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest ja kallitest elektrihindadest ning millistel hinnatasemetel näevad LHV analüütikud neid ettevõtteid tulevikus kauplemas?
Enefit Green
Balti turu nurgakivi Enefit Green on Eesti jaeinvestorite poolt üks enimarmastatumaid ettevõtteid, mis on avalikustanud muljetavaldavaid majandustulemusi alates selle börsile tuleku ajast 2021. aasta oktoobris. Ehkki 2022. aasta neljandas kvartalis mõjutasid ettevõtte tulemusi pigem välised tegurid, nagu elektri- ja soojusenergia hinnad ning tuuleolud, õnnestus Enefitil saavutada LHV analüütikute ootustest oluliselt paremad numbrid nii müügitulu kui ka puhaskasumi osas. Kui müügitulu ületas prognoosi ülemist otsa ligi 8 miljoni euroga, siis kasumirida ulatus 35,4 miljoni euroni, ületades hinnangulist 25 – 30 miljoni euro suurust vahemikku.
Kuigi elektrihinna kallinemine Nord Pool turul vedas ettevõtte müügitulu ülespoole, suurendas see teisalt tema elektrikulusid ja avaldas negatiivset mõju Enefiti kasumlikkusele. Siiski omab Enefit viimase kvartali seisuga kõrget likviidsustaset, pidades samal ajal kinni oma dividendipoliitikast: 2022. aastal maksab Enefit dividendidena välja potentsiaalselt 0,208 eurot aktsia kohta, mis tähendab võrreldes 2021. aastaga 38% dividendi kasvumäära ja ligi 4,7% väljamaksetootlust. LHV analüütikud on Enefiti õiglaseks väärtuseks hinnanud keskmiselt 5,2 eurot aktsia kohta, mis koos oodatava dividendiga annaks potentsiaalseks kogutootluseks 21,6%, arvestades 9. märtsi sulgemishinda 4,45 eurot.
Allikad: Enefit Green, LHV hinnangud
Tallinna Sadam
Läänemere üht suurimat sadamate kompleksi juhtiv Tallinna Sadam teatas oma kvartalitulemustest 28. veebruaril, ehkki perioodi tegevusmahud tehti avalikkusele teatavaks juba jaanuari esimesel nädalal. Tallinna Sadama sadamaid läbinud reisijate arv näitas neljandas kvartalis küll taastumise jätkumist, kasvades aastavõrdluses 39%, kuid hüppeliselt suurenenud kulude negatiivset mõju ei suutnud mahtude taastumine kompenseerida. Kui müügitulu jäi IV kvartalis vaid mõnevõrra alla LHV analüütikute ootustele, siis suurema pettumuse valmistas kasumirida, mis piirdus vaid 1,6 miljoni euroga vs. Oodatud 4,8 – 5,6 miljonit eurot.
Reisisadamate segmendi kõrval vedas tulemusi allapoole ka teine põhisegment, kaubasadamad, kus mahtude ja tegevusaktiivsuse langust on vedanud Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud kaubanduspiirangute vastumõju. Kuigi see on märkimisväärselt halvendanud ettevõtte üldist riskiprofiili, on Tallinna Sadam jätkuvalt aktiivne uute ärivõimaluste otsinguil, sh avamere tuuleparkide baassadama arendamine Paldiskis ning kinnivaraarendusega seotud tegevus Vanasadama piirkonnas.
Allikad: Tallinna Sadam, LHV hinnangud
Tallinna Kaubamaja Grupp
Esimesena 2022. tulemused avalikustanud Tallinna Kaubamaja Grupp saavutas neljandas kvartalis 234,4 miljoni euro suuruse müügitulu ja 10,6 miljoni euro suuruse puhaskasumi, millest viimane ületas LHV analüütikute prognoosi 41% ulatuses, samas kui ka käive jäi oodatud vahemiku kõige ülemisse otsa. Tegevusalade lõikes andis suurima panuse põhisegment supermarketid, mis suutis oodatust veidi paremat müüki näidata, kuid kokkuvõttes suurenesid tulud aastavõrdluses ettevõtte kõigi viie ärisegmendi puhul. Tänu heale varude juhtimisele ja hindade tõstmisele aitas autosegmendi tugev brutomarginaal kaasa kogu kontserni kasumlikkuse paranemisele, ehkki negatiivse poole pealt kahjustasid ärikasumi marginaali kiiresti kasvavad energia- ja tööjõukulud.
Tugevatest tulemustest hoolimata on Tallinna Kaubamaja väljavaated lähikvartalitel üsnagi ebakindlad, arvestades inflatsioonist tingitud kulusurvet ja tihenenud konkurentsiolukorda. Lisaks, kuna praegused tugevad marginaalid tulenevad suuresti ainult automüügist, ei ole IV kvartalis saavutatud kasumlikkus ettevaates kuigi jätkusuutlik.
Allikad: Tallinna Kaubamaja, LHV hinnangud
Coop Pank
Kiiresti kasvav Coop Panga puhul olid neljanda kvartali märksõnadeks tugev kasv ärimahtudes, edukalt lõpule viidud täiendav aktsiaemissioon ning laenukahjumite katteks loodud oodatust veidi suuremad provisjonid, millest tingituna esitas ettevõte ka oodatust veidi madalama puhaskasumi (6,5 mln eurot vs LHV ootus 6,7 mln eurot). Coopi netotulud suurenesid IV kvartalis aastatagusega võrreldes 57% ligi 17 miljoni euroni, mida oli LHV prognoosist veidi rohkem. Kui teenustasutulud andsid 23% aastakasvuga kogutulude suurenemisse väiksema panuse, siis eurobori kiire tõusu toel suurenesid intressitulud koguni 61% ja ulatusid pea 16 miljoni euroni, ületades samuti ootusi.
IV kvartalis siiski euribori täielik mõju tulemustesse veel ei jõudnud, kuna Coopi laenulepingute efektiivne intressimäär oli IV kvartalis oluliselt madalam kui euribori tegelik määr. Kuid arvestades, et üldiselt on euribori positiivne mõju intressitulule suurema kaaluga kui selle negatiivne mõju rahastamiskuludele, võib järgnevates kvartalites oodata netointressimarginaali paranemise jätkumist. Viimases kvartalis suurenes see aastavõrdluses 0,1 protsendipunkti võrra 3,5% peale.
Allikad: Coop Pank, LHV hinnangud
Siauliu bankas
Leedu panga Siauliu bankase puhul kasvasid laenuportfell ja hoiuste baas üldiselt vastavalt LHV prognoosidele, näidates sealjuures ka netointressimarginaali tugevat paranemist tänu euribori tõusule. Samas jäid nii netotulud kui ka puhaskasum veidi alla ootuste, peamiselt prognoositust ligi 42% kõrgematele tegevuskuludele, sh IT- ja turunduskulud. Ettevõtte laenude allahindluskulu oli vaid 2,5 miljonit eurot, vähenedes aastaga 1,3% võrra ja vastates LHV ootustele. Ettevaates võib selle suurenemine hakata üha enam mõjutama puhaskasumit majanduskeskkonna võimaliku halvenemise tõttu Leedus.
Olulisematest neljanda kvartali sündmustest on Siauliu omandamas Invalda INVLi jaeärisid, mis loob ettevõttele võimaluse hakata tegelema ka varahalduse valdkonnaga. Tehing viiakse eeldatavasti lõpule 2023. aasta jooksul ning selle positiivne mõju peaks Siualiu finantstulemustes hakkama kajastuma alates 2024. aastast. Eelmise aasta tugevad finantstulemused ja potentsiaalne ühinemine Invalda INVL-ga on oluliselt muutnud Siauliu järgmiste aastate finantsväljavaateid, mistõttu oleme tühistanud ettevõtte senise õiglase väärtusvahemiku.
Allikad: Siauliu bankas, LHV hinnangud
Merko Ehitus
Ehitus- ja kinnisvarakontsern Merko saavutas neljandas kvartalis oodatust suuremad tulud, kuid kasumlikkuse tase halvenes võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga. Merko tulemusi hoidsid vee peal suuresti tugev müük kinnisvaraarenduse segmendis, mille panus kogutuludesse suurenes aastataguse kvartaliga võrreldes 17 protsendipunkti võrra 57% peale, tuues kokkuvõttes 82,2 miljonit eurot tulu (+82% aastaga). Positiivne on ka see, et kvartali lõpu seisuga oli Merkol ehitamisel ligi 1,2 tuhat korterit, millest ligi poolte puhul olid müügieelsed lepingud juba sõlmitud. Seega peaksid Merko tulud lähikvartalitel üsna tugevana püsima.
Merko kasumlikkus halvenes aga peamiselt ehitusmaterjalide hindade märkimisväärse tõusu tõttu, ehkki viimastel kuudel on need mõnevõrra stabiliseerunud. Kuna majanduslangus Balti riikides jätkub tõenäoliselt kogu 2023. aasta vältel, ei ole ehitusmahtude taastumist veel niipea oodata, vedades Merko puhul allapoole segmendi tulemuslikkust.
LHV õiglase väärtuse vahemik Merko aktsia kohta on 16,40 – 18,10 eurot, andes 9. märtsi seisuga potentsiaalseks tootluseks keskmiselt 8,5%.
Allikad: Merko Ehitus, LHV hinnangud
Silvano Fashion Group
Aastale tugeva punkti pannud Silvano Fashion saavutas neljandas kvartalis oodatust suurema müügitulu, samas kui eelmise aasta neljanda kvartali 0,6 miljoni euro suurune puhaskasum pöördus marginaalseks puhaskasumiks. Märkimisväärsema arenguna võiks aga välja tuua brutomarginaali hüppelise paranemise aastaga 20,3 protsendipunkti võrra 64,4% peale, mida suures osas toetasid ettevõtte varem kasutusele võetud kulude kokkuhoiu meetmed ning mis nüüd hakkasid oodatud tulemusi andma. Kui Ukrainas on Silvano tegevus peatatud, siis põhiturgudel Valgevenes ja Venemaal püsis Silvano toodete järele neljandas kvartalis nõudlus kõrge, hoolimata käimasolevast sõjast, kiirest inflatsioonist ja asjaolust, et tarbimiskulutused näitavad vähenemise trendi.
Jättes kõrvale moraalse aspekti iga investori enda otsustada ja hinnates üksnes ettevõtte finantsilist poolt, on LHV analüütikud leidnud Silvano õiglase väärtuse vahemikuks 1,29 – 1,43 eurot aktsia kohta, mis 9. märtsi sulgemishinna põhjal tähendab ligi 50% tootluspotentsiaali. Tõenäoliselt maksab Silvano tugeva 2022. aasta kasumi eest kevadel ka üsna kopsaka dividendi, mis võib ulatuda 0,20 euroni aktsia kohta.
Allikad: Silvano Fashion Group, LHV hinnangud
Kokkuvõttes osutus 2022. aasta neljas kvartal Balti börsil üldjoontes positiivseks, hoolimata sellest, et nii Eestis kui Leedus on majandus hakanud langema. Mitmed LHV kaetavad ettevõtted suutsid oma tulusid ja kasumeid aastavõrdluses kasvatada, mida osaliselt toetas asjaolu, et inflatsiooni mõju kuludele on üsna edukalt suudetud tarbijatele edasi kanda.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
