iStockphoto
Ilmselt teavad kõik, kes aktsiatesse investeerivad, et ajalooliselt on nende tootlus ületanud võlakirjade tootlust ja võlakirjade tootlus omakorda ületanud riigivõlakirjade tootlust. Analüüsifirma Ibbotson Associates'i kogutud andmete kohaselt kujunes perioodil 1926-2019 aktsiate aastaseks keskmiseks tootluseks ligikaudu 10%, pikaajaliste ettevõtete võlakirjade aastaseks keskmiseks tootluseks 6% ja riigivõlakirjad on toonud igal aastal keskmiselt 3,3% tulu. Seega on üsna üheselt mõistetav, et aktsiad on pikas perspektiivis kõige enam tulu toov investeerimisviis. Kuid kõrge tootlusnumbri varju jääb tihtipeale see, kuidas sellise näitaja saavutatud on.
Arizona osariigi ülikooli professor Hendrik Bessembinder on teinud mitmeid teadustöid selgitamaks välja, kas aktsiad on ikka pikas perspektiivis parema tootlusega kui riigivõlakirjad. Neist viimane vaatleb 93-aasta pikkust perioodi enne 2019. aastat, millest on investeerimisotsuste tegemisel lähtunud nii mitmedki fondijuhid kui ka suuremad investorid.
Bessembinderi järeldused viitavad tõsiasjale, et kuigi kokkuvõttes ületab aktsiaturu keskmine tootlus pikaajaliselt riigivõlakirjade tootlust, ei suuda valdav enamik üksikaktsiaid seda siiski teha. 2019. aasta seisuga hõlmab ajaloolisi börsiandmeid koondava Center for Research in Security Prices-i andmebaas enam kui 26 tuhandet aktsiat, millest positiivse tootluse on saavutanud vähem kui pooled. Kõigest 42% aktsiatest on saavutanud kõrgema tootluse kui riigivõlakirjade pakutav intressimäär vastaval ajavahemikul.
Teisisõnu öeldes on aktsiaturu ülekaalukas tootlus suures osas tingitud vaid suhteliselt väheste aktsiate silmapaistvast tootlusest. Üllatav on ka see, et poole kogu aktsiaturu tootlusest on teinud üksnes murdosa ehk umbes 0,3% kõikidest aktsiatest. Vaid 4% aktsiatest moodustavad kogu investorite poolt teenitud netovara aktsiaturul alates 1926. aastast.
Seega võib vaid mõnedesse üksikutesse aktsiatesse investeerimisega teenida enamiku osa kogu aktsiaturgudel loodud netoväärtusest. Näiteks kasvanuks 1965. aasta alguses tehtud 1 dollari suurune investeering Berkshire Hathawaysse 2017. aasta alguseks enam kui 18 000 dollari, samas kui S&P 500 indeks toonuks samaks ajaks vaid 123 dollari suuruse lõppväärtuse, ning seda koos dividendidega. Investorite peamiseks väljakutseks on muidugi nende üksikute suurte võitjate leidmine.
Paljude turuosaliste jaoks on siiski üksikute aktsiate nagu Berkshire Hathaway, Apple’i või Amazoni ostmine, hoidmine, ning sealt varanduse akumuleerimine pigem erand kui reegel. Iga superaktsia kohta on lugematul hulgal kaotajaid, kes toovad keskmisest madalamat tootlust. Vaadates tagasi 2000. aastasse, kui dotcom mulli lõhkemisega kadus pildilt mitmeid esmapilgul mitmeid suure potentsiaaliga ettevõtteid, ei osanud ilmselt keegi ette näha seda, et Amazon võib järgmise 20 aasta jooksul kasvada üheks maailma suurimaks ettevõtteks.
Iroonilisel kombel peeti enne dotcom mulli lõhkemist üheks suurema potentsiaaliga ettevõtteks Amazoniga sarnast, online-müügiga tegelevat Pets.com’i, kes oma esimeses riskikapitali rahastamisvoorus sai ligi 54%lise osaluse ka Amazoni tegevjuhilt Jeff Bezoselt. Ettevõte tuli börsile 2000. aasta alguses, kuid esitas pankrotitaotluse juba sama aasta oktoobris.
Bessembinderi teadustööst võiks järeldada seda, et üksikaktsiatesse investeerimine võib tuua küll suure tulu, kuid keskmise investori jaoks on palju tõenäolisem see, et pikaajaline tootlus sarnaneb pigem madalama riskiga riigivõlakirjade tulususega kui aktsiaturgude pikaajalise keskmise 10%-ga. Isegi kui suudetakse järgmine nn võitja üles leida ja sellesse investeerida, on mõneti isegi keerulisem seda aastakümneid oma portfellis hoida. Näiteks on Amazoni aktsia maksimaalne langus ulatunud koguni 94%-ni, ehkki ta on ajalooliselt üks parima tootlusega aktsiaid.
Üheks optimaalsemaks võimaluseks, kuidas teenida aktsiaturgude keskmist tootlust, on investeerida laiapõhjalistesse indeksfondidesse, kus aktsiaturu järgmised võitjad tõenäoliselt juba sees on. LHV Kasvukonto hõlmab endas mitmeid selliseid ETF-e, nagu näiteks 3 tuhandesse maailma suurimasse ettevõttesse investeeriv Vanguard FTSE All-World UCITS ETF. Samuti on võimalik investoril valida laia hulga üksikaktsiate vahel, kellest enamik on ühel või teisel moel oma valdkonna liidrid, luues head eeldused selleks, et just nende seas võib peituda järgmine aktsia, mis on kogu aktsiaturgudel loodava väärtuse alustalaks järgmiste aastakümnete jooksul.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
