iStockphoto
Üksikaktsiatesse investeerimine eesmärgiga teenida indeksfondidest kõrgemat tulu ei ole viimasel kümnendil paljude jaoks kuigi hea strateegia olnud. Enamik aktiivsetest fondivalitsejatest on aasta-aastalt turule tootluselt alla jäänud, tõstatades küsimuse, miks üldse aktsiate valimisega vaeva näha, kui indeksisse investeerimine annab parema tulemuse. Võimaliku pöörde senisele trendile tõi aga eelmine aasta, kui enamik aktiivseid fondijuhte saavutas indeksfondidest parema tulemuse.
S&P 500 indeksist moodustavad suure osa tehnoloogiahiiglased Amazon, Tesla ja Microsoft, mille langus eelmisel aastal vedas allapoole kogu indeksit. See aga lõi suurepärased võimalused aktiivsetele investoritele, kes valivad konkreetseid üksikaktsiaid, mitte ei sõltu S&P 500 või mõne teise laiapõhjalise indeksi käekäigust.
Konsultatsioonifirma Strategas Securities analüüsi kohaselt ületasid eelmisel aastal turgu 62% aktiivsetest fondidest, mis on parim tulemus alates 2005. aastast. Ehkki analüüs hõlmas vaid kasvu- ja väärtusettevõtetesse investeerivaid aktiivseid fonde, avaldab toetust veel ka S&P Dow Jonesi analüüs, kus suurema arvu aktiivsete fondide vaatluse tulemused näitavad, et turgu ületasid eelmisel aastal ligi pool aktiivsetest investoritest. Ajalooline keskmine on sellest aga palju madalam, ulatudes vaid 35%ni.
Ehkki paljud aktiivsed fondid teenisid eelmisel aastal siiski kahjumit, suudeti seda piirata, võrreldes S&P 500 indeksi 20%lise kukkumisega. Seega kinnitas eelmine aasta juba teada tuntud seisukohta, et tõusval turul aktiivsetel fondidel küll suurt eelist ei ole, kuid langeval turul suudetakse passiivsetest indeksitest omajagu parem tulemus saavutada.
Ometi näitavad mitmed uuringud, et ajalooliselt on aktsiaturul olnud rohkem tõusvaid kui langevaid aastaid, mis justkui seletab seda, et perioodid, mil aktiivne investeerimine on saavutanud passiivse investeerimise ees edu, on olnud pigem harvad ja lühikesed. Varem mainitud S&P Dow Jonesi analüüsi kohaselt on viimase 21 aasta jooksul aktsiatesse investeerivad aktiivsed fondid ületanud S&P 500 väärtust vaid kolmel aastal, millest viimane enne 2022. aastat oli 2009. aasta finantskriisi ajal.
Ehkki aktiivsete fondide mahajäämus turust ei tulene niivõrd kehvadest investeerimisotsustest, on aktiivsete investeerimisfondide kulud märgatavalt kõrgemad kui passiivsete indeksite kulud. Seetõttu tuleb aktiivsetel fondidel passiivsete indeksitega võrreldes teenida kogukulude võrra kõrgemat tootlust, et saavutada samaväärne lõpptulemus.
Eelmine aasta oli ühtlasi ka esimene aasta viimase kümnendi jooksul, mil väärtusaktsiate tootlus ületas kõrgete turusuhtarvudega kasvuaktsiaid, tähistades võimaliku uue pikaajalise tsükli algust. 2020. aasta augustiks oli kokku viie suurima USA ettevõtte turuväärtus suurenenud 25%ni kogu S&P 500 indeksist, saavutades Goldman Sachsi andmetel kõrgeima taseme alates 1980. aastast. 2022. aastal, kui needsamad aktsiad koos teiste kasvuaktsiatega kaotasid märkimisväärse osa oma turuväärtusest, maksis indeksi kõrge kontsentreerituse tase indeksisse investeerijatele kätte.
Tänu sellele, et paljude aktiivsete fondide pilgud olid ja on suunatud mujale, kui USA suurtele tehnoloogiaaktsiatele, saavutati 2022. aastal S&P 500 indeksist oluliselt parem tulemus. Isegi kui mõni neist viiest suurimast ettevõttest aktiivsete fondide portfellides esindatud oli, ei olnud nende osakaal nii kõrge kui passiivses indeksis. Seda juba seetõttu, et paljudel aktiivsetel fondidel on ees kindlad piirid selle osas, kui suur osa koguvarast võib olla investeeritud ühte konkreetsesse väärtpaberisse või sektorisse.
Aktiivsete fondide eelmise aasta hea tulemus näitab, et tõenäoliselt hõlmasid paljude fondide investeeringud väärtusaktsiaid, mis olid 2022. aastal võidukad, või vähemasti suutsid oma väärtust paremini säilitada kui kasvuaktsiad. Teisalt on aktiivsetel indeksfondidel tavaks hoida teatavas mahus kuiva püssirohtu, eriti ebakindlatel aegadel nagu praegu. Seevastu passiivne indeksfond on alati 100%liselt investeeritud ja kui turg kukub, langeb ka portfelli väärtus täies mahus.
Kokkuvõttes läks 2022. aasta hästi enamasti neil aktiivsetel ja passiivsetel fondidel, mille koosseisus on väike USA tehnoloogiahiiglaste osakaal. Ehkki viimase puhul on selliseid laiapõhjalisi fonde vähe, võiks edukamatest välja tuua Xtrackers S&P 500 Equal Weight (XDEW) ETFi, kus kõik ettevõtted mõjutavad indeksi hinnaliikumist võrdselt, olenemata turuväärtusest. USA suurimad tehnoloogiaettevõtted näitasid 2022. aastal korralikku nõrkust ja need aktsiad, mis on viimasel kümnendil suures osas juhtinud turgude tootlust, vedasid seda eelmisel aastal hoopis allapoole.
Kuna tehnoloogiahiiglaste osakaal paljudes passiivsetes fondides on endiselt väga suur, siis lähtudes Strategas Securitiesi analüüsist, võib intressimäärade tõusu jätkumise korral aktiivset investeerimist terendada paremad ajad, andes võimaluse vältida USA tehnoloogiaaktsiaid ja eelistada rohkem „ebapopulaarseid“ aktsiaid nii siin- kui sealpool ookeanit.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
