istockphoto
Vase tonni hind liikus 2022. aasta märtsis rekordiliselt kõrgel 10 845 dollaril enne kui Venemaa alustatud sõda Ukrainas saatis energiahinnad taevasse ja see omakorda kukutas kahaneva nõudluse hirmus vase hinda koos teiste metallidega 36% 6955 dollarile. Tänaseks on vask kerkinud tagasi üle 9000 dollari piiri ja paljud turuosalised usuvad, et rohepöörde ning Hiina majanduse taastumise tõttu lööb vase hind defitsiitse pakkumise tõttu peagi uusi rekordeid.
Tööstuslike metallide kauplemise keskpunkt asub Londoni metallibörsil (LME), mis ühendab omavahel üleilmselt nii füüsiliste metallide ostjad ning müüjad kui ka finantsturgude osalised, kes kasutavad hinnariski võtmiseks või edasi kandmiseks tuletisinstrumente. Kuna tehingute aluseks on LME poolt heaks kiidetud rohkem kui poole tuhande laohoone varud, saab üsna hea pildi sellest, milline on igal ajahetkel erinevate metallide nõudluse ja pakkumise vahekord.
Vase puhul teeb turuosalisi murelikuks varude järjepidev kahanemine möödunud aasta jooksul, saavutades madalaima taseme viimase 18 aasta jooksul. Kui kogu vase tootmine seiskuks, ammenduksid varud vähem kui nädalaga.
Vase väga hea soojus- ja elektrijuhtivus annavad sellele punasele metallile väga laialdase kasutuse paljudes erinevates valdkondades alates tööstusest ja lõpetades elektroonikasektoriga, mistõttu käsitletakse vase hinnaliikumist tihti ka majanduse tervise baromeetrina. Vask on ka üks vähestest materjalidest, mis on 100% taaskäideldav, ega kaota seejuures oma omadusi.
Allikas: Bloomberg
Rohepöörde tõttu tekib vase järele aga senisest suurem vajadus. Kui fossiilse energiaallikaga toodetud ühe megavati energia saamiseks on kasutatud 1 tonni vaske, siis taastuvate puhul läheb vaja MW kohta neli kuni kuus korda rohkem vaske, sest esiteks kasutavad uued energiasüsteemid suuremas koguses vaske ja lisaks on vaja nende hajutatud paiknevuse tõttu kasutada energia transpordiks rohkem kaableid.
Sama lugu on ka näiteks autotööstuse dekarboniseerimisega. Kui sisepõlemismootoriga autos kasutatakse keskmiselt 8-22 kg vaske, siis täiselektrilistes autodes u 82 kg. Vaske on vaja ka selleks, et ehitada laadimisjaamasid ja neid ühendavat elektrivõrku.
Kui 2021. aastal tarbiti maailmas 21 miljonit tonni vaske, siis S&P Globali hinnangul suureneb 2030. aastaks nõudlus 40 miljoni tonnini.
Maailma suurima kaevandaja BHP kohaselt võiks uute kaevanduste avamine Peruus, Tšiilis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis aidata järgmise kahe-kolme aasta jooksul hoida pakkumist esialgu piisavana. Kuid kuna vasemaagi kvaliteet olemasolevates kaevandustes langeb, uute leiukohtade avastamine muutub järjest raskemaks, kaevandamisel rakenduvad järjest kõrgemad keskkonnanõuded ja nõudlus samal ajal aina suureneb, terendab tulevikus paljude arvates defitsiit, mis hakkab hinda üles kruvima.
Suurima vase toodanguga riik Tšiili on üheks selliseks näiteks. Sealne toodang on vasemaagi kontsentratsiooni languse ja veepuuduse tõttu stagneerumas, samuti soovib riik kaevandajatele peale panna kõrgemad maksud, et finantseerida sotsiaalseid programme. Kasumite kõrgem maksustamine aga muudab kaevandajad uute investeeringute tegemisel vastumeelsemaks.
Sestap pole imestada, et suuremad kaevandusettevõtted eelistavad vase nõudluse tuleviku kasvust osa saamiseks uute maardlate otsimise ja pikaajalise arendamise asemel olemasolevate varade ostmist. BHP näiteks omandas hiljaaegu 6,4 miljardi dollari eest Austraalia vasekaevandaja Oz Mineralsi, Newmont on valmis pakkuma 19,5 miljardit dollarit selleks, et osta ära Austraalia konkurent Newcrest ja kasvada maailma suurimaks kullakaevandajaks ning saada suuremat avatust ka vasele. Maailma üks suurimaid vasetootjaid Glencore ihub aga 22,5 miljardi dollari eest hammast Kanada kaevandajale Teck Resources. Viimasest on väidetavalt huvitatud ka Vale, Anglo American ja Freeport-McMoran.
Kuna vask on rohepöörde elluviimisel üks olulisemaid metalle, on sellesse sektorisse investeerinud ka LHV II samba pensionifond Roheline ja III samba pensionifond Roheline Pluss.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
