Märtsil oli investoritele varuks mitu halba üllatust, kuid suuremad aktsiaturud pöördusid kuu lõpus taas tõusule. Üleilmse indeksi MSCI World väärtus kasvas eurodes mõõdetuna 0,6% ja Euroopa suurettevõtteid koondav Eurostoxx50 indeks lõpetas kuu 2% kõrgemal. Ka Põhja-Ameerika aktsiaturud tegid kuu teises pooles esimestel nädalatel kaotatu tagasi ja veidi enamgi, kuid jäid eurodesse arvestatuna siiski 0,2%-ga miinusesse.
Keskpangad näitasid otsustavust
9. märtsil peatas USA finantsjärelevalve riigi suuruselt 16. panga Silicon Valley Banki tegevuse. Nädal aega hiljem olid sunnitud uksed sulgema ka Signature Bank ja First Republic Bank. Väga lühikese perioodi jooksul oli toimunud USA finantsajaloo suuruselt teine ja kolmas pangakrahh. Möödus veel paar päeva ning Šveitsi keskpank otsustas, et 167-aastase Credit Suisse’i päevad on loetud ja see liidetakse Šveitsi kohaliku rivaali UBS-iga.
Nii USA kui ka Šveitsi finantsjärelevalveasutused tegutsesid väga kiiresti ja otsustavalt ning suutsid vältida suuremat paanikat. Võib-olla tehti mõni küsitav otsus, kuid konkreetsed probleemid klaariti ära nii ruttu, et tänases maailmas, kus investorite ajahorisont on märkimisväärselt lühenenud, paistavad need pangakrahhid kauge minevikuna ja on paljude jaoks juba peaaegu et ununenud.
Pangandussektori murede lahendamine ei olnud ainuke valdkond, mille puhul keskpangad käitusid märtsis erakordselt iseseisvalt ja otsusekindlalt: nii Euroopa Keskpank kui ka USA Föderaalreserv näitasid ühtlasi tugevat rahapoliitilist selgroogu. Ehkki hoogsad järjestikused intressitõusud ohustavad lähikvartalite majanduskasvu, teeb keskpankadele rohkem muret suurem pilt ja pikemaajalised trendid. Suuremad keskpangad on selgelt deklareerinud, et nad ei kavatse teha võitluses inflatsiooniga kompromisse, isegi kui see põhjustab lühiajaliselt majanduskasvu aeglustumist ja tööpuuduse kasvu.
Euroopa Keskpank tõstis lühiajalisi intressimäärasid märtsis 0,5 ja USA keskpank 0,25 protsendipunkti võrra. Mõlemad rahapoliitika koordineerijad andsid sellega mõista, et kergitavad intressimäärasid seni, kuni on inflatsioonitempo kontrolli alla saanud.
Turgude ajahorisont on muutununud lühemaks ning suhtumine pealiskaudsemaks
Aktsia- ja võlakirjaturud peegeldavad järjest rohkem investorite usku, et intressimäärade tõusutsükkel saavutab peatselt tipu ning pöördub aasta lõpus isegi langusse. Usutakse, et kui majanduskasvust peaks saama langus, siis aeglustub inflatsioon iseenesest ja rahapoliitikat ei timmita enam palju karmimaks.
Ma kahtlustan, et järjest lühemaks muutunud investeerimishorisont võib takistada pikemate trendide nägemist. Väga paljud paistavad uskuvat, et tõusvad intressimäärad on mingi ajutine anomaalsus ja olukord finantsurgudel normaliseerub peagi ning raha hind hakkab taas langema, lähenedes mõne aja pärast jälle nullile.
USA dollari intressimäärad on olnud languses 42 aastat. Mitu põlvkonda investoreid on seega kasvanud üles keskkonnas, kus intressimäärad vastavalt majandustsüklile küll kõikusid, ent püsisid ikkagi pikaajalises langustrendis. Tuleb aga arvestada, et enne, kui dollari intressimäärad pöördusid 1981. aastal langusse, oli raha hind olnud 35 aastat tõusutrendis. Aastal 1981 pakkusid USA valitsuse kümneaastased võlakirjad 16% tootlust, samal ajal kui tarbijahinnaindeks oli madalam kui praegu: kõigest 5%.
Isegi väga pikaajalised trendid (rahvastikuprotsessid ja üleilmastumine) pöörduvad või võivad ühel päeval pöörduda. Need pöördepunktid joonistuvad välja alles siis, kui uus trend on juba mõnda aega kestnud ning ühiskond vaatab juba uues suunas, kuid pöördepunktis loodetakse veel olukorra normaliseerumist ning klammerdutakse eilsesse päeva. Elu läheb küll edasi, aga erisuunalised hoovused võivad tekitada pöördepunkides korraliku turbulentsi.
Pöördelistel aegadel on oluline kapitali kaitse ja säilitamine
Keegi ei suuda tulevikku täpselt ette näha. Seepärast on mõistlik mängida läbi erinevaid tulevikustsenaariumeid ja vältida liigsete riskide võtmist ning säilitada paindlikkus, et olla valmis kinni haarama uutest avanevatest võimalustest.
Oleme juba pikemat aega LHV pensionifondide juhtimisel võlakirjaturgudel väga valivad ning väldime pikemaajalisi võlakirju. Me haarame võimalustest kinni üksnes siis, kui saame mõistlike riskide juures teenida piisavalt atraktiivset tootlust. Kasvanud stress maailma panganduses andis märtsikuus selleks korraks ka võimaluse.
LHV pensionifondide vara on hästi hajutatud erinevate varaklasside vahel. Lisaks aktsiatele ja võlakirjadele on pensionifondide portfellides oluline koht ka kinnisvaral, väärismetallidega seotud investeeringutel ning erakapitaliinvesteeringutel. Investeeringuid kulda vaatame me eelkõige kui kindlustust ettenägematute negatiivsete šokkide vastu. Muude investeeringute puhul seame me esikohale nende poolt pakutava rahavoo stabiilsuse.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
