Autor: Anja van de Gronde
Eesti tarbijahindade dünaamika jätkas aprillis suures pildis sarnasel trajektooril nagu eelnevatel kuudelgi. Jätkuvalt on suurimaks mureks toiduainete kallinemine, kus hinnakasv on viimase kahe kuu jooksul küll veidi taltunud, kuid püsib murettekitavalt kiire. Suve ootuses on hindu ülespoole kergitatud vaba aja veetmise võimalusi pakkuvates ettevõtetes ning kuigi väljas söömise hinnad püsisid aprillis enam-vähem märtsi tasemel, siis kardetavasti pole ka selles segmendis hinnatõus veel lõppenud. Suurim panus kuisesse hinnakasvu pärines kodustelt energiaarvetelt, kuid selles osas oli tegemist ühekordse efektiga tulenevalt sügis-talviste energiakulude toetusmeetmete lõppemisest. Mootorikütuste hinnad on viimastel kuudel pigem veidi odavnenud ning ka aastavõrdluses on seal hinnakasv taandunud marginaalseks.
2022. aastal võis täheldada, et kaupade ja teenuste lõpphinnad kallinesid kohati rohkem kui tootmissisendi hinnakasv seda tinginuks ning osaliselt on see trend kandunud ka käesolevasse aastasse. Kaupmehed püüavad oma vahepeal vähenenud puhvreid taastada ning kui tarbijad on valmis sellise hinnakasvu alla neelama, siis võib seda kokkuvõttes nimetada heaks äriks. Sisendhindade erakorraline tõusutsükkel on selleks korraks loodetavasti läbi, kuid ees ootab käibemaksu tõus ja see annab taas võimaluse „vältimatu vajaduse“ sildi alla peita ka mitte niivõrd vältimatuid hinnatõuse. Muutunud on aga see, et inimestel ei ole uute hinnatõusude valguses enam suuri sääste kuskilt lisaks võtta, sest nö pandeemia-säästud ja pensionireformi rahad on tänaseks suures osas läbi põletatud. Seega on hinnakujundajatel mänguruum ettevaates kitsam.
Tarbijate kindlustunne on sügisesest põhjast veidi taastunud, kuid jõudnud alles 2009. aasta kriisi haripunkti tasemele. Kui hetkel ei julge enamus inimestest suuri oste ette võtta, siis järgmist 12 kuud nähakse selles osas märksa optimistlikumas valguses. Tõenäoliselt on see kantud levinud narratiivist, et tänavuse aasta teisel poolel peaksime nägema majandusaktiivsuse kasvu ning elu võiks taas normaliseeruda. Avaldatud statistika ja realiseerunud andmete kohaselt võiks see tõepoolest nõnda minna, kuid geopoliitilist konteksti arvestades on endiselt õhus rippumas mitu kirvest, mis muudavad ettepoole vaatavad prognoosid habrasteks.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütiki
Tweet
