Allikas: Clean Harbors
1980. aastal pani Alan S. McKim Massachusettsis püsti nelja töötaja ja ühe kaubikuga tsisternide puhastamise ettevõtte Clean Harbors. Tänaseks on sellest kasvanud Põhja-Ameerika suurim ohtlike jäätmete käitleja, kellel on ette näidata üle 5 miljardi dollari küündiv aastane müügitulu.
Firmas praegu 6% osalust omav McKim juhtis ise Clean Harborsit üle 40 aasta, ent otsustas tänavu aprillist teatepulga üle anda firma senisele ärijuhile Eric W. Gerstenbergile ja finantsjuhile Michael Battlesile. McKimist saab nõukogu esimees ja tehnoloogiajuht, kes hakkab silma peal hoidma firma ühinemiste ja ülevõtmiste tehingutel ning tehnoloogilisel arengul.
Clean Harborsi alustas tegevust ühe sõiduki ja nelja töötajaga, kes aitasid kohalikel ettevõtetel saada lahti ohtlikest jäätmetest. 1987. aastal kaasati IPO-ga kapitali, emiteerides miljon aktsiat 9 dollari pealt ja paisates hiljem müüki veel uusi aktsiaid 15 dollari pealt. Kaasatud raha kasutati laienemiseks orgaaniliselt ja läbi väikesemate ettevõtete ostmise. Läbi ajaloo on nad kokku ostnud üle 70 firma, millest enamik on olnud pisikesed, kuid sekka mahuvad ka mõned suuremad: Eveready, Peak Energy Services, Teris ja Safety-Kleen Systems, HydroChemPSC. Viimased kaks leidsid aset vastavalt 2012 ja 2021 ning mõlemal korral käidi välja 1,25 miljardit dollarit.
Tänaseks on Clean Harbors kasvanud 7,6 miljardi dollari suuruse turukapitalisatsiooniga ettevõtteks, kelle 2022. aasta müügitulu oli 5,1 miljardit dollarit ja puhaskasum 387 miljonit dollarit. Neil on Põhja-Ameerikas üle 100 jäätmete käitlemise asutust (nende seas näiteks 9 põletit, 8 prügilat, 33 prügi käitlemise tehast, 8 lahustite käitlemise tehast, 10 tööstusvee käitlemise tehast ja 8 taasrafineerimistehast), teenindavad 10 tuhande masinaga üle 300 tuhande kliendi ja nende töötajate arv on jõudnud üle 20 tuhande.
Firma üheks tugevuseks võib lugeda rohkem kui 500 erinevat tegutsemisluba, mida pole üldiselt kerge saada, kuna regulatiivsed nõuded on väga karmid. See loob kõrge sisenemise barjääri turule. Samuti on neil masinapargis väga palju spetsiifiliste eriomadustega sõidukeid.
Kaks peamist ärisegmenti
Clean Harbors jagab oma äritegevuse kahte peamisesse gruppi. Keskkonnateenuste alla läheb ohtlike jäätmete käitlemine (transport, töötlus, hoiustamine, käitlemine ning muud teenused, mh näiteks erakorralised väljasõidud olukorra likvideerimiseks orkaanide järel või naftalekete korral) ja tööstussektorile erinevate teenuste osutamine (veesurvega puhastus, keemiline puhastus, vaakumveokiga toetus, kõrgsurvel lõikamine, veesurvega kaevamine jne). Sealt teeniti 2022. a kokku 4,1 miljardit dollarit tulu, ja kuigi nad ise on juba Põhja-Ameerikas suurimad, hindavad turupotentsiaaliks 25-30 miljardit dollarit.
Teiseks segmendiks on erinevate õlide taaskäitlemine (mootoriõlid, käigukastis ja hüdraulikas leiduvad vedelikud), kus nad on samuti Põhja-Ameerika suurim firma. Siin võib öelda, et Clean Harbor on koguni maailma suurim mootorõlide koguja (aastas üle 250 miljoni galloni) ja suurim taasrafineerija (üle 150 mln galloni aastas). Sealt teeniti mullu 1 mld tulu, kuid turu potentsiaaliks hinnatakse 20-25 miljardit dollarit.
Kuigi Clean Harbors on oma valdkondades juba Põhja-Ameerika suurim tegija, ilmestab turupotentsiaal üsna fragmenteeritud turgu, mis avab võimaluse läbi ülevõttude kasvada.
Kui vaadata müügitulu päritolu sektorite lõikes, on see neil üsna mitmekesine, mis vähendab riski, et ühe sektori võimalikud raskused mõjutaksid olulisel määra ka Clean Harborsit.
Allikas: Clean Harbors
Eelmisel aastal suutis Clean Harbors oma müügitulu suurendada 36% 5,17 miljardi dollarini. Selle hüppe taga oli orgaaniline kasv aga ka HydroChemPSC’i ülevõtt 2021. aasta lõpus, mille käive oli 2021. aastal 744 mln ja kulumieelne ärikasum (EBITDA) 115 mln USD. Clean Harbors usub, et lähiaastail suudetakse müügitulu orgaaniliselt kasvatada 1–3% üle SKP.
Allikas: Bloomberg
Korrigeeritud EBITDA kasvas Bloombergi andmetel eelmisel aastal 49% 1054 miljoni dollarini. 2023. aastaks prognoosib Clean Harbors korrigeeritud EBITDA jäämist 1020-1060 mln dollari vahemikku (ehk sisuliselt paigale jäämist). Kui lõhkuda 2023. a EBITDA ootus üksuste lõikes lahti, näeb, et keskkonnateenuste oma peaks kasvama 7–6%, aga naftaturu arengutest sõltuva õlide taasrafineerimise üksuse EBITDA peaks juhtkonna hinnangul tänavu alanema u 15%.
Pikemas vaates on juhtkond seadnud eesmärgiks järgnevatel aastatel marginaali parandada ning lisada orgaaniliselt sellel tasandil lisaks müügitulu kasvule juurde veel 2–3 protsendipunkti.
Allikas: Bloomberg
Seda, et Clean Harbors on tundlik majandustsüklite suhtes, joonistub tugevamalt välja just kasumirealt. Eeskätt mõjutab ettevõtet Põhja-Ameerika tööstussektori aktiivsus ja ka energiahinnad. 2016 ja 2017 olid näiteks keerulisemad aastad osaliselt seetõttu, et naftahind oli olnud 2014. aasta keskpaigast languses kuni 2016. aasta alguseni.
Allikas: Bloomberg
2027 visioon
Clean Harbors on oma üle 40 aasta pikkuse tegevusajaloo käigus võtnud üle 70 ettevõtet ning M&A saab olema ka võtmetegur 2027. a eesmärkide saavutamisel. Iganädalaselt vaatavad nad üle 4–5 potentsiaalset võimalust ja usuvad, et tänu varasemale kogemusele on suutelised leidma firmasid, kus sünergiat ning ristmüügi võimalusi kõige paremini realiseerida.
Orgaanilise kasvu abil tahab ettevõte oma korrigeeritud EBITDA-d suurendada 1,0 mld dollarilt 1,4 miljardile (CAGR 6%) ning M&A abil lisada juurde veel 600 mln ehk jõuda 2027. aastaks 2,0 mld dollarini, mis annaks antud perioodi peale aastaseks kasvuks 14%. Ühtlasi peaks suurenema ka ettevõtte vaba rahavoo teenimise võime: 2022. aastal oli vaba rahavoog 290 mln dollarit ja see peaks 2027. aastal olema 800 mln dollarit aastas.
Allikas: Bloomberg
Ülevõttusid aitab rahastada positiivne rahavoog ja üsna tugev bilanss. Vaba raha oli detsembri seisuga 0,555 mld USD ja võlakohustusi 2,425 mld dollarit (lõviosa ehk 1,5 mld on aegumas 2027 ja 2028, 80% võlast on fikseeritud intressiga), mis annab netovõla positsiooniks 1,87 mld dollarit. Netovõla ja EBITDA suhe oli 1,83x, mida võib hinnata madalapoolseks.
Kokkuvõttes on Clean Harbors aastakümnetega loonud Põhja-Ameerikas ohtlike jäätmete kogumise ja käitlemise turul tugeva ja unikaalse positsiooni ning kuna sisenemisbarjäärid on kõrged, saavad nad suhteliselt fragmenteeritud turul kasutada ühinemisi ja ülevõttusid edasiseks kasvuks. Samal ajal on ka orgaaniliseks kasvuks taganttuult rahastustega pakkumas valitsus Inflation Reduction Act seadusega, taristuseadusega ning oma roll on mängida ka rangematel keskkonnanõuetel ja suuremal vajadusel taaskäitlemise järele.
Negatiivsest küljest tegutsetakse tugevalt reguleeritud valdkonnas, mis ühest küljest on küll nende kasvu alus, ent võib tähendada ka suuri trahve, kui jäätmetega ümberkäimisel või ladustamisel eksitakse või nõudeid ei täideta. Ettevõttel oli 2022. aasta seisuga 235 mln dollari ulatuses keskkonnaalaseid kohustusi, mis suuresti on kõik tulnud kaasa ülevõttudega. Samuti on nende äritegevuse tulem ikkagi seotud ka toornafta ja selle saaduste turuga, mis loob negatiivse riski käibele ja kasumile, kui rahvusvahelisel turul hinnad langevad. Samuti on tegu majandustsüklitest mõjutatud äriga, sõltudes Põhja-Ameerika tööstussektori käekäigust, millele oodatakse intressimäära tõttu praegu pigem langust.
Clean Harborsi aktsia hind (valge), 12 kuu oodataval aktsiakasumil pühinev P/E (lilla) ja 12 kuu oodataval EBITDA-l põhinev EV/EBITDA kordaja (sinine).
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
