iStockphoto
Julgeoleku- ka kaitsetehnoloogia ettevõtted on investorite suurenenud tähelepanu all olnud alates 2022. aasta veebruarist, kui Venemaa sissetung Ukrainasse pani pinge alla geopoliitilise olukorra üle kogu maailma. Paljud riigid on järsult suurendamas oma kaitsekulutusi, eesotsas USA-ga, kelle kogu kaitsekulutused võivad 2024. aastal läheneda juba ühele triljonile dollarile. Kuna kõik muud riigid moodustavad veel suurusjärgus sama suure summa, loob see kokku enam kui 2 triljoni dollari suuruse poti, millest kaitsetööstuse ettevõtted tahavad igaüks omale võimalikult suure osa saada.
Kaitsekulutuste poolest esikohal oleva USA puhul ulatusid kaitseinvesteeringud 2020. aastal ligi 778 miljardi dollarini ning 2021. aastal 801 miljardi dollarini, moodustades vastavalt 3,7% ja 3,5% riigi SKP-st. Kui veel 2022. aastal jäi investeeringute summa eelmise aastaga võrreldes stabiilseks, siis märgatav kasv on toimunud käesoleva aasta puhul, mil kaitseinvesteeringuteks ette nähtud summat suurendati 877 miljardi dollarini.
Olgugi, et protsendina SKP-st jääb see 3,5% juurde, peaks investeeringute maht 2024. aastal ulatuma juba 950 miljardi dollarini, kui sisse arvestada ka Ukrainale antavad potentsiaalsed uued abipaketid ja kongressi lisakulud. See tõstaks USA sõjalise eelarve kõrgeimale tasemele alates Teisest maailmasõjast ning ületab märkimisväärselt Korea, Vietnami või külma sõja tipptasemeid.
Allikad: Statista, comptroller.defense.gov
Kuigi suurem osa kaitseinvesteeringuteks on mõistagi mõeldud sõjatehnika, sh masinate ja sõidukite, soetamiseks, on tehnoloogia areng kaasa toonud ka küberturvalisuse ja kosmosesüsteemide üha suurema osatähtsuse. Kuid sellest hoolimata suundub suurem osa investeeringutest 2024. aasta eelarveprogrammi kohaselt siiski USA õhuväele ja mereväeüksusele.
Programmi tutvustuses on pea iga alamkategooria puhul märgitud peatöövõtjaks ülemaailmselt tegutsev Lockheed Martin Corporation (LMT), mille 2022. aasta 66 miljardi dollari suurune kogutulu on võrreldav USA 2024. aastaks planeeritud investeeringutega õhusõidukitele summas 61 miljardit dollarit. Lisaks paistavad oodatavate arvukate tellimuste poolest silma BAE Systems (BA), L3Harris Technologies (LHX) Northrop Grumman (NOC) ja Raytheon Technologies (RTX).
Kuna USA valitsus ja teised NATO liikmesriigid eraldavad igal aastal kaitsekulutusteks üsna kindla osa oma aasta eelarvest ja iga aastaga need pigem suurenevad kui vähenevad, on ka sõjatööstuse ettevõtete finantsnumbrid üsna hästi prognoositavad, eriti eelnimetatud viie suurema puhul. Praeguses ebakindlas majanduskeskkonnas ja intressitõstete taustal on see suureks plussiks, vähendades majandustsüklite mõju ettevõtte käekäigule.
Turuväärtuselt küll mitte kõige suurem, kuid kaitsevaldkonna tulude poolest maailmas esikohal olev Lockheed Martin on eelkõige keskendunud helikopteritele, lennukitele, raketisüsteemidele, elektroonikale, kuid ka kiiresti kasvav kosmosetehnoloogia segment moodustab iga aastaga kogumüügist üha suurema osa. Enamiku oma toodangust müüb ettevõte just USA valitsusele.
Kuigi Lockheed Martin asutati juba 1912. aastal, on ta läbi aegade jätkanud investeerimist innovatsiooni ja uute tehnoloogiate edendamisse. Praegu on ettevõtte üheks peamiseks prioriteediks hüpersooniliste ehk viiekordse helikiirusega (1,6km sekundis) liikuvate rakettide arendamine ja testimine ning eeldatavasti alustatakse nende tootmisega järgmise kolme aasta jooksul.
Lisaks suurimale kliendile – USA-le – on Lockheed Martinil pikaajalised tarnelepingud ka mitme riigiga Euroopast, sh Soome, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Šveits, ehkki Euroopa tulude osakaal kogutuludest jääb vähem kui 10% tasemele, võrreldes 74%-ga USA puhul. 2022. aasta müügitulust väiksema osa moodustasid Lähis-Ida ja Aasia piirkonnad ehk vastavalt 9% ja 6%.
Tähelepanuväärseks võib lugeda ka seda, et kui aastatel 2010 – 2013 oli moodustasid Lockheed Martini müügitulud USA valitsuselt keskmiselt 5,2% USA aastastest kaitsekulutustest vastaval ajavahemikul, siis viimasel kolmel aastal on ettevõte võtnud endale kogu potist juba keskmiselt 6,0% suuruse osa, näidates, et konkureerides teiste ettevõtetega on suurima tellija usaldus Lockheed Martini vastu ajaga pisut isegi suurenenud.
Esimene Euroopa jaeinvestoritele saadaolev kaitsetööstuse ETF
Euroopa investorite rõõmuks tõi investeerimisfondide haldur VanEck märtsi lõpus välja ka esimese kaitsetööstuse ettevõtteid koondava UCITS ETFi – VanEck Defense UCITS ETF (DFNS), mis investeerib sõjatehnika ja kaitseteenuste vahendamisest ja müümisest tulu teenivatesse ettevõtetesse üle kogu maailma. Fond järgib MarketVector Global Defense Industry indeksit, mis omakorda koondab valdkonna 30 ettevõtet. Indeksis olevaid ettevõtteid vaadates ei ole suurima osakaaluga mitte eelnevalt välja toodud klassikalised sõjatehnika tootjad, vaid hoopis tehnoloogiale rohkem rõhku seadvad kasvufirmad.
Ligi 10% kaalu kogu fondist võtab enda alla USA-le ja mitmetele NATO liikmesriikidele kaitsetarkvaralahendusi arendav Palantir Technologies, millele järgnevad julgeolekusektorile spetsialiseerinud elektrisüsteemide arendaja Thales SA ja maailma suuruselt teine lennundustehnika tootja Safran SA, kumbki 9% osakaaluga.
Viimane osales ka selle aasta aprilli lõpus toimunud Army Aviation Mission Solutions Summit üritusel, mis tõi kokku nii lennundusvaldkonna juhtivad ettevõtted kui ka USA sõjaväe kõrgemad ametnikud ning kus Safran esitles edukalt oma uudset helikopterimootorit Arriel ja multispektraalset vaatlussüsteemi ARTIS 410. Kui mootor on oluline täiendus USA poolt palju nõutud helikopterile UH – 72A Lakota (tarnitud üle 900 kopteri), siis stabiliseeritud vaatlussüsteem võimaldab kaugvaatlust ja täpset sihtimist koos kõrglahutusega sensoritega.
Lisaks leidub fondist mitmeid kosmose- ja maavaatlustööstuse ettevõtteid, sh Planet Labs ja Rocket Lab. Geograafilises lõikes moodustavad ligi 55% fondi kogumahust USA ettevõtted, jättes 21% Prantsusmaale ning 24% muudele riikidele. Fondi kulukuse määr on 0,55% aastas ning fondi osakud on noteeritud Londoni börsil dollarites.
Küll USA investoritele mõeldud, kuid kaitsetööstuse aktsiate käekäigust börsil head ülevaadet andev iShares U.S. Aurospace & Defense ETF on alates Ukraina sõjast kasvatanud väärtust 8%, võrreldes S&P 500 −2%ga, ning seda väiksema riski ehk volatiilsuse juures. Ebakindel olukord maailma geopoliitikas survestab riike tegema üha suuremaid investeeringuid kaitsevõime arendamisse olenemata majandustsüklist – see on üheks peamiseks ajendiks, miks kaitsetööstuse ettevõtted võiksid jätkata kasvamist ka edasipidi.
Allikas: Yahoo.Finance
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
