Autor: Ralph Hutter
Elektriautode turu kiire kasv toob kaasa vajaduse käidelda materjalijääke, mis tekivad akude tootmisel ja tulevikus tuleb hakata tegelema ka kasutatud akudega, et neist vajalikud metallid eraldada ning taaskasutusse võtta. Põhja-Ameerikas on Li-Cycle peagi valmis seda turgu teenindama ja nüüd vaadatakse ahne pilguga ka Euroopa suunas.
Kanada päriolu liitiumakude käitleja Li-Cycle kasvatas oma esimese kvartali müügitulu aastaga 3,6 miljonilt dollarilt 7,7 miljonile, aga kui arvestada juurde ka metallihindadest tingitud korrigeerimised, siis tegelik tulu langes 8,0 mln pealt 3,6 peale, sest koobalti ja nikli hinnalanguse tõttu oli tänavu esimeses kvartali käibe mitterahaline allapoole korrigeerimine –4,1 mln (mullu andis hinnatõus 4,4 mln suuruse positiivse efekti).
Kolme kuuga toodeti 1853 tonni liitiumakude ja akude tootmise jääkide purustamisest saadud massi (black mass) võrreldes 702 tonniga aasta varem, kuna vahepeal hakkasid tööle Arizona ja Alabama tehased (spoke’id) ning täiendati New Yorki oma. Müüdi küll 881 tonni jagu massi, märkides tagasihoidlikumat kasvu võrreldes eelmise aasta sama perioodi 774 miljoniga, kuid sellele avaldas mõju müügitehingute nihkumine teise kvartalisse.
Äriga seotud kulutused suurenesid aastaga 29,1 miljonilt 42,7 miljonile, osalt suuremate mahtude, kõrgemate materjalikulude ja ka äritegevuse laiendamise tõttu. Kahjumit teeniti esimeses kvartalis 39,4 mln USD vs. –10,1 mln aasta varem (tänavu mõjutas finantsinstrumentide õiglase väärtuse korrigeerimine –0,7 mln võrra, mullu aga oli 14,9 mln dollari suurune positiivne efekt).
Kuigi Li-Cycle’i majandustulemusi ei saa täiesti ignoreerida, omavad need praegu siiski üsna vähe tähtsust. Meenutuseks olgu öeldud, et akude tootmisest üle jäävate jääkide ning tervete akude käitlemisest saadav mass on vaid vaheetapp ettevõtte tegeliku ärimudelini jõudmisel. Selleks tuleb ära oodata New Yorki osariigis Rochesteris aasta lõpus valmiv rafineerimistehas, mis hakkab vastu võtma purustatud akumaterjalide massi ning eraldama sellest liitiumi, koobalti ja niklit, mida klientidele tagasi müüakse. Ehkki praegu müüdavast black mass’ist moodustab umbes 50% liitium, siis selle eest raha Li-Cycle veel ei saa, sest ostjatel puudub liitiumi rafineerimisvõimekus ning sestap põletatakse see ära või muudetakse räbuks.
Rochesteri tehas saab olema Põhja-Ameerika esimene hüdrometallurgiline akumaterjalide käitlemise tehas, millega loodetakse turul saavutada esimese saabuja eelist. Akumaterjalide kättesaamisel ei kasuta Li-Cycle tavapärast kuumutamist, mis on energiaintensiivne, vaid patenteeritud keemilist protsessi, saades kätte ligi 95% akudes kasutatud materjalidest.
Pärast seda, kui Põhja-Ameerikas on terviklik äriprotsess tuleval aastal käima saadud, liigub tähelepanu sama mudeli käivitamisele Euroopas. Juba sõlmitud koostööde alusel on Li-Cycle 2023. aasta keskel valmis saamas akude purustamise tehast Saksamaal, käesoleva aasta teises pooles Norras ja tuleva aasta esimeses pooles ka Prantsusmaal.
Et ka Euroopas oleks Li-Cycle’l võimekus purustatud akumaterjalidest saada kätte olulised metallid ning nõnda suuremat väärtust luua, teatati mais kavatsusest koostöös maailma ühe suurima toormeettevõttega Glencore hakata uurima, kas Itaaliasse Sardiinia lõunaossa saaks rajada Euroopa suurimat akumaterjalide käitlemise tehast. Tegemist on alles esialgse kavatsusega, mis vajab uuringuid ja hinnangute andmist, et siis potentsiaalselt langetada tuleva aasta teises pooles lõplik investeeringu tegemise otsus. Rohelise tule korral alustaks see rafineerimistehas tööd 2026. aasta lõpus või 2027. aasta alguses.
Tehas oleks suuteline aastas vastu võtma 50-70 tuhat tonni purustatud akumaterjali, mis võrdsustub 600 tuhande elektriauto akuga. Kuigi seda on pea kaks korda enam võrreldes Rochesteri tehasega, milleks Li-Cycle on investeerimas veidi üle poole miljardi dollari, siis mõlema ettevõtte hinnangul oleks projekt siiski vähem kapitaliintensiivsem, sest tegemist oleks Glencore’i tsingi ja plii sulatamise tehaste ümberehitamisega ja nõnda saaks olemasolevat taristut osaliselt ära kasutada.
Glencore pole Li-Cycle’i jaoks uus partner, sest aasta tagasi investeeriti Li-Cycle’sse konverteeritava võla näol 200 miljonit dollarit ja lisaks varustatakse viimast vajaliku toormaterjaliga. Kui Itaalia tehase ehitus võetakse ette, laenab selleks kapitali Glencore ja Li-Cycle tasub summa varade rahavoost.
Li-Cycle’il oli esimese kvartali lõpus 409 mln dollarit vaba raha, vähenedes detsembriga võrreldes 109 mln dollari võrra. Likviidsus paraneb peagi tänu USA valitsuselt saadavale 375 mln dollari suurusele pikaajalisele laenule, mis tõstab vabade vahendite mahu 784 miljonile dollarile. Tänavu peaks Rochesteri tehase ja spoke’ide ehitamiseks minema maksimaalselt 350 miljonit dollarit ja kuna Euroopa suurtehast aitab finantseerida Glencore, ei tohiks Li-Cycle’il täiendava kapitali kaasamise vajadust lähiajal tekkida.
Kokkuvõttes jätkab Li-Cycle liitiumakude käitlemise võimekuse plaanipärast ülesehitamist nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas, jälgides distsiplineeritult samal ajal ka seda, et mahtude kasvatamisel ei tormata elektriautode turust ka üleliia palju ette. Kuna äritegevuse võtmemomendiks saab olema Rochesteri tehase käivitamine aasta lõpus, siis ei pruugi ka aktsia vastu seniks investoritel suurt huvi olla, eriti kuna endiselt pole teada, kui pikalt käivitamisprotsess aega võtab. Kui Rohchesteri tehas suudetakse lõpuks ootuspäraselt tööle saada, hakkab Li-Cycle akumaterjalidest palju suuremat väärtust kätte saama.
Li-Cycle kuulub LHV pensionifondide Roheline ja Roheline Pluss portfellidesse.
Li-Cycle'i aktsia hind Ühendriikide börsil
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
