iStockphoto
Kui mõned Leedu ja Läti ettevõtted on mai lõpus oma esimese kvartali tulemusi veel avaldamas, siis Tallinna börsil võib tulemuste hooaja lugeda suures osas lõppenuks. Vaatame, kuidas on koduturu ettevõtteid mõjutanud kiiresti tõusvad intressimäärad ja kõrge euribori tase, aga ka pikale veninud sõda Ukrainas, hirm majanduslanguse ees ning ostujõu langus.
Enefit Green
Tallinna börsi suurim ettevõte, roheenergia tootja Enefit Green, avaldas oma 2023. aasta esimese kvartali tulemused 5. mail, näidates küll tulude korralikku kasvu aastavõrdluses, kuid kasumlikkuse halvenemist. Kuna esimeses kvartalis ettevõtte poolt uusi lõpule viidud taastuvenergia arendusprojekte ei lisandunud, püsis ka tema energiatootmise koguvõimsus kvartalivõrdluses muutumatuna, sõltudes peamiselt perioodi tuule- ja päikeseenergia oludest ning elektri- ja soojusenergia hinnaliikumistest. Ehkki elektrihinnad esimeses kvartalis mõnevõrra langesid, suurenesid Enefiti tulud aastaga 18% tänu keskmisest parematele tuuleoludele.
Kasumlikkus halvenes eelkõige tooraine- ja materjalikulude tõttu, mis suurenesid aastaga 75% ning millest enamiku moodustasid elektrikulud. See tulenes peamiselt elektrienergia ostulepingute portfelli tasakaalustamiseks tehtud elektrienergia ostust madala tuulekiirusega tundidel. Kuid sellest hoolimata on ettevõte esimese kvartali lõpu seisuga tugevalt kapitaliseeritud, netovõla/EBITDA suhtega 1,28x. Tugev likviidsuspositsioon lubab Enefitil kinni pidada oma dividendipoliitikast, makstes 14. juunil investoritele välja 0,208 eurot aktsia kohta.
LHV õiglase väärtuse vahemik Enefit Greeni aktsia kohta on 5,0 – 5,4 eurot, andes 26. mai sulgemishinna (4,66 eurot) juures potentsiaalseks kogutootluseks 16,1% (koos dividendiga).
Allikas: Enefit Green
Tallinna Sadam
Läänemere üht suurimat sadamate kompleksi juhtiv Tallinna Sadam teatas oma kvartalitulemustest 10. mail, ehkki perioodi tegevusmahud tehti avalikkusele teatavaks juba aprilli esimesel nädalal. Tallinna Sadama sadamaid läbinud reisijate arv näitas esimeses kvartalis küll taastumise jätkumist, kasvades aastavõrdluses 55%, kuid tuludest kiiremini kasvanud kulude tõttu näitasid TSMi ärikasum ja puhaskasum aastaga mõningast langust. Kui varem suurendasid kulusid peamiselt kallid energiahinnad, siis esimeses kvartalis oli suurem mõju euribori tõusul, suurendades järsult intressikulusid (aastaga +4,5x).
Müügitulu kasvu pidurdas aga teine põhisegment, kaubasadamad, kus mahtude ja tegevusaktiivsuse langust on vedanud Venemaa ja Valgevene suhtes kehtestatud kaubanduspiirangute vastumõju. Kuigi see on märkimisväärselt halvendanud ettevõtte üldist riskiprofiili, on Tallinna Sadam jätkuvalt aktiivne uute ärivõimaluste otsinguil, sh avamere tuuleparkide baassadama arendamine Paldiskis ning kinnivaraarendusega seotud tegevus Vanasadama piirkonnas.
Ühe värske edasiminekuna sõlmis Tallinna Sadam hiljuti lepingu Paldiski Lõunasadamasse uue kai rajamiseks, mis muuhulgas loob tänu soodsale asukohale kontsernile head eeldused saada oluliseks partneriks Läänemere meretuuleparkide ehitamisel ja hilisemal hooldusel.
Allikas: Tallinna Sadam
Tallinna Kaubamaja Grupp
Balti börsiettevõtetest esimesena oma 2023. aasta I kvartali tulemused avalikustanud Tallinna Kaubamaja Grupp saavutas kvartali jooksul 218 miljoni euro suuruse müügitulu ja 0,6 miljoni euro suuruse puhaskasumi, suurenedes aastaga vastavalt 10% ja 43%. Tegevusalade lõikes andis suurima panuse põhisegment supermarketid, mis mille tulud suurenesid aastaga 6% ja ulatusid 147 miljoni euroni, kuid kokkuvõttes suurenesid tulud aastavõrdluses ettevõtte kõigi viie ärisegmendi puhul.
Ehkki ettevõtte esimese kvartali tulemused näivad tugevad, olid need osaliselt tingitud pandeemiaga piirangutest, mis veel eelmise aasta esimeses kvartalis mõnel pool kehtisid, ning Venemaa sissetungist Ukrainasse, mis algselt tekitas tarbijates hetkelist segadust. Lähitulevikku vaadates mõjutab inflatsioonisurve ja ostujõu vähenemine nii ettevõtte supermarketite kui kaubamajade segmente, samas kui probleemide leevenemine autode tarneahelas suurendab pakkumise poolt, tuues kaasa marginaalide vähenemise. Kuid sellest hoolimata peaks TKM selle aasta kokkuvõttes suutma hoida oma kasumimarginaale eelmise aastaga võrreldes sarnasel tasemel.
Allikas: Tallinna Kaubamaja
Coop Pank
Kiiresti kasvava Coop Panga puhul olid neljanda kvartali märksõnadeks jätkuvalt tugev kasv ärimahtudes, tähtajaliste hoiuste järsk suurenemine, ning euribori tõusu mõju netointressituludele. Seega jätkas kontsern oma tegevustulude suurendamist enne kulusid, parandades veelgi oma baaskasumlikkust. Laenude üldine kvaliteet on seni püsinud üsna tugevana, hoolimata Eesti keerulistest majandustingimustest.
Netointressi- ja teenustasutulu ulatus esimeses kvartalis 19 miljoni euroni (+70% aastaga ja 15% kvartaliga). Euribor on üha enam avaldamas positiivset mõju CPA intressitulu ja netointressimarginaalile (NIM), kompenseerides kasvavaid finantseerimiskulusid. Kui keskmine finantseerimiskulu kasvas kvartaliga 0,5pp võrra 1,4%-ni, siis netointressimarginaal suurenes samal ajal üldjoontes samas tempos ehk 0,4pp võrra 4,4%- ni.
Kokkuvõtvalt olid ettevõtte 2023. aasta I kvartali kasvu ja kasumlikkuse näitajad üsna ootuspäraselt tugevad, kasvatades jätkuvalt oma hoiuste ja laenuportfelli ning parandades oma tõhususe suhtarve. Ettevaates on sellise kasvutempo säilitamine mõnevõrra kahtluse all, arvestades ebakindlat majanduskeskkonda ja Ukrainas toimuvat sõda. Samuti on suur mõju kiirel inflatsioonil ja kõrgetel energiahindadel, nõrgemal nõudlusel peamistel eksporditurgudel ning tarbijate ja ettevõtete nõrgemal usaldusel.
Allikas: Coop Pank
Harju Elekter
Harju Elektri avaldatud tulemuste kohaselt kujunes 2023. aasta algus ettevõttele parimaks esimeseks kvartaliks nii tulude kui ka kasumlikkuse osas. Kontserni konsolideeritud tulud kasvasid aastaga 21% võrra 45 miljoni euroni, tulenedes peamiselt automaatikaseadmete, madalpinge jaotusseadmete ja jaotuskilpide suuremast müügist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Tulud elektriseadmete tootmisest ja müügist kasvasid esimeses kvartalis 31% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja ulatusid 40 miljoni euroni, olles tingitud madalpinge jaotusseadmete ja jaotuskilpide müügimahu suurenemisest ning suuremate projektide elluviimisest, mis andis 89% kontserni kogutulust. Samas tulud muudest tegevusvaldkondadest vähenesid 25% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja ulatusid 5 miljoni euroni, peamiselt seetõttu, et Eestis lõpetati elektritoodete jaemüük ja projektipõhine müük.
Praeguse seisuga on kontsernil üsna tugev kliendiportfell, teostamata tellimuste jääk ning piisaval hulgal varusid, mis peaks ära katma lähikvartalite kliendinõudluse. Ehkki ühelt poolt aitavad need omadused tõenäoliselt hoida tulusid kindlalt kasvukursil, on teisalt Venemaa-Ukraina sõda tekitanud olukorra, kus üleminek keskkonnasõbralikule tootmisele on veelgi aktuaalsem ja elektrifitseerimise kiirendamine tugevama surve all kui varem. Ühenduste katkestamine Venemaa energiaturuga (elekter, gaas ja nafta) kiirendab tõenäoliselt investeeringuid elektrivõrkudesse, luues positiivseid väljavaateid Harju Elektrile.
Allikas: Harju Elekter
Merko Ehitus
Merko Ehituse 5. mail avaldatud majandustulemuste kohaselt näitas ettevõte nii tulude tugevat kasvu kui ka kasumlikkuse olulist paranemist võrrelduna eelmise aasta esimese kvartaliga. 2023. aasta esimeses kvartalis suurenesid netotulud aastaga kokku 11% ja ulatusid 76 miljoni euroni, tulenedes kinnisvaraarenduse segmendi tulude tugevast kasvust. Kui viimase puhul kasvasid tulud aastaga 28% ja ulatusid 27 miljoni euroni, siis ehitusteenuste tulud vaid 3% 49 miljoni euroni, peegeldades ehitusmahtude üldist stagneerumist nii Eestis kui Lätis. Kinnisvaraarenduse tugevate tulude kõrval on positiivne ka see, et esimeses kvartalis ulatus Merko teostamata tööde maht ajaloo kõrgeimale tasemele ehk 412 miljonile eurole, millest 54% erasektori tellimused.
Kontsern jätkab investeeringuid uutesse arendusprojektidesse, kuigi varasemast mõõdukamalt. I kvartali lõpu seisuga oli Merkol ehitamisel 1004 korterit, millest üle 40%-l on müügieelsed lepingud sõlmitud, aidates Merkol säilitada kinnisvaraarenduse kindel tulu järgnevates kvartalites, mil kinnisvaratehingute üldine aktiivsus Eestis jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks. Merko püüab hoida ka piisavat krundiportfelli, et tagada stabiilne kinnisvaraarendusprojektide varu. 31. märtsi 2023. aasta seisuga oli kontsernil arenduspotentsiaaliga krunte, millel ei ole ehitamist alustatud, 89 miljoni euro ulatuses (31. märtsi 2022. aasta seisuga: 81 miljonit eurot).
LHV õiglase väärtuse vahemik Merko aktsia kohta on 16,40 – 18,10 eurot, andes 26. mai seisuga potentsiaalseks kogutootluseks 13,2% (koos dividendiga).
Allikas: Merko Ehitus
Tallink Grupp
Tallink Grupp alustas 2023. aastat üsna kenasti reisijate arvu taastumise ja kasumlikkust tugevalt toetavate prahtimislepingutega. Tasub arvestada, et 2022. aasta võrdlusperioodil mõjutasid reisijate arvu veel pandeemiaga seotud piirangud ning vaatamata reisijate arvu taastumisele (+46% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) on see endiselt 43% võrra madalam kui pandeemia-eelsel ajal, mis tuleneb mittetäielikust taastumisest ja prahitud laevade suuremast arvust pärast pandeemiat. Kontsern on ära andnud ka mõningast turuosa reisijaveo osas oma põhiliinidel Eesti-Soome ja Soome-Rootsi. Kaubaveo osas näitas kontsern kaubavoogude kogumahu vähenemist (-15% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga), olles osaliselt tingitud tihedast konkurentsist selles segmendis.
Taastuvate reisijamahtude ja laevade prahtimise toel on ettevõtte kasumlikkus olnud normaaltasemest oluliselt parem. Tuleb aga arvestada, et esimene kvartal on Tallinki jaoks kõige väiksema aktiivsusega hooaeg ning tavaliselt jääb ettevõte sel ajal kahjumisse. Kontsern sai kasu ka piletitulu tugevamast taastumisest võrreldes restoranide ja kaupluste müügiga, kuna piletitulu aitab otsesemalt kaasa põhikasumile. Lisaks positiivse poole pealt on kulud hoitud hästi kontrolli all ja varem rakendatud kulude kokkuhoiu meetmed on end lõpuks hakanud ära tasuma. Kontserni kütusetarned on praegu aga täielikult kindlustamata, mistõttu kütusehinnad on endiselt üks peamisi riske.
Kokkuvõttes olid Tallinki esimese kvartali tulemused finantside poolest üsna tugevad, olles kasu saanud ka taastuvatest reisijamahtudest ja kasutades ära uusi ärivõimalusi laevade prahtimise näol. Siiski on järgnevatesse kvartalitesse vaadates reisijamahtude väljavaated ja nõudlus kruiisiteenuste järele tõenäoliselt negatiivselt mõjutatud ebasoodsast majanduskeskkonnast, pidurdades taastumist.
Allikas: Tallink Grupp
Kokkuvõttes näitasid Tallinna börsi ettevõtted 2023. aasta esimeses kvartalis majanduse jahenemise ja kiire inflatsiooni taustal üsna häid tulemusi ja suuri üllatusi ei ilmnenud, ehkki dividendikärped või koguni nende ärajätmised viitavad suurenenud ebakindlusele ja ettevaatlikkusele järgnevate kvartalite suhtes. Kõige rohkem ehk mõjutas esimese kvartali tulemusi kiiresti tõusnud euribor, millest pangad küll võitsid suurenenud intressitulude näol, kuid teisalt suurendades pea kõikide ettevõtete finantskulusid ja avaldades seeläbi märkimisväärset mõju puhaskasumile ja kasumlikkuse näitajatele. Positiivne on ka see, et mitmed ettevõtted on suutnud kõrgemad kulud tarbijatele hinnakorrigeerimiste näol edukalt edasi kanda.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
