iStockphoto
Eelkõige aktiivsemate investorite seas tuntud väljend „osta madalalt ja müü kõrgelt“ kõlab küll lihtsa ja kutsuvana, ent seda päris investeerimismaailmas rakendada on juba oluliselt raskem. Ehkki strateegiaid on mitmeid, on üks neist seotud S&P 500 indeksi kvartaalsete rebalanseerimistega, mis eeldab investori poolt indeksi koosseisu uute aktsiate ja samal aja välja visatute jälgimist. Kuna rebalansseerimised toimuvad neli korda aastas, võib öelda, et tegemist on üsna passiivse lähenemisega, andes investorile võimaluse potentsiaalselt kõrgemat tulumäära teenida.
USA 500 suurima börsiettevõtte aktsiaid koondava indeksi S&P 500 ajalugu ulatub aastasse 1957, olles tänaseks kujunenud maailma kõige jälgitumaks börsiindeksiks. Indeksisse pääsemiseks peab ettevõte täitma terve rea rangeid nõudeid, suurendades investorite poolt usaldust ettevõtte vastu ja muutes selle atraktiivsemaks. Muuhulgas on nendeks nõueteks ettevõtte vähemalt 13 miljardi dollari suurune turuväärtus ning ettevõtte aastakäibe ja turuväärtuse suhe peab olema vähemalt 0,3x. Ehkki sageli kustutatakse ettevõte indeksist siis, kui see müüakse või toimub ühinemine, kaasneb välja viskamine ja uue lisamine ka juhul, kui mõnda kriteeriumit enam ei täideta.
Kui ühelt poolt võimaldab indeksi kvartaalne korrigeerimine investoril enda aega panustamata olla investeeritud korraga 500 suurimas USA ettevõttes, on kogu selle loogika üks suur miinus see, et indeksi koosseisu lisandumise eelselt on aktsia sageli läbi teinud tubli tõusu ja muutunud seeläbi oma suhtarvudelt kallimaks. Seevastu ettevõtted, mis näiteks turuväärtuse kriteeriumit enam ei täida, eemaldatakse indeksist ajal, mil nende suhteline hinnatase on palju madalam.
Pikaajaline investor peaks seega käituma indeksile hoopis vastupidiselt, ostes aktsiat odavalt (indeksist eemaldamise järgselt) ja müües kallilt (indeksisse lisamise järgselt). Mõningatel juhtudel riskialtimad investorid ja kauplejad müüvad teatud aktsiaid indeksisse lisamise järgselt koguni lühikeseks, eesmärgiga saada kasu aktsia hinna langusest.
Vaadates tagasi 2020. aasta detsembrisse, mil paljude lemmik Tesla osteti esmakordselt S&P 500 indeksisse, oleks kirjeldatud käitumismustri järgi tegutsemine toonud arvestatava tulu. Ettevõte, mille asemele Tesla osteti, oli kinnisvaraarendusega tegelev Aimco (AIV), mis pandeemia tõttu oli 2020. aasta lõpuks kaotanud ligi poole oma pandeemiaeelsest turuväärtusest. Seevastu Tesla alustas 2020. aastat 85 miljardi dollarilise turuväärtuse pealt, mil see lõpuks 600 miljardi pealt indeksisse lisati.
Alloleval graafikul on näitlikult kujutatud 100 euro suuruse investeeringu muutus indeksi koosseisu korrigeerimisest järgneva 6 kuu jooksul. Kui S&P 500 tervikuna suurendas investeeringu väärtust korralikule pulliturule võrreldavas tempos, siis välja visatud AIV kasvatas 100 eurose investeeringu 160 euroni ja indeksi poolt ostetud Tesla tõi hoopis märkimisväärse kahjumi.
Põhjust, miks indeksist eemaldatud aktsiatel tihtilugu paremini läheb, ei pea kaugelt otsima, kuna nagu öeldud, kauplevad nad sageli oluliselt madalamatel turusuhtarvudel, kui indeksisse lisatud ettevõtted. Research Affiliatesi andmetel on aktsiad indeksisse ostmise hetkel nii P/B, P/S kui ka P/B suhtarvu poolest keskmiselt kordades kallimad kui need, mis samal ajal indeksist eemaldatakse.
Teisisõnu, indeks ostab aktsiaid siis, kui hind on kõrge ja müüb, kui hind on madalal. Ülaltoodud näide Tesla ja AIV kohta ei ole juhus ega kokkusattumus – Research Affiliatesi kogutud andmete põhjal ületavad indeksist eemaldatud aktsiaid indeksisse lisatud aktsiaid rebalansseerimisele järgneva 6 kuu jooksul keskmiselt 14% võrra ja järgneva 12 kuu jooksul keskmiselt 20% võrra.
Väljakujunenud mustri kohaselt rebalansseeritakse S&P indeksit igal märtsi-, juuni-, septembri- ja detsembrikuu kolmandal reedel ning korrigeerimised avaldatakse nii suuremates meediakanalites kui ka S&P indekseid haldava SPGlobali enda kodulehel.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
