Kemplemine USA võlakoormuse uue kõrgema limiidi üle hoidis aktsiaturge peaaegu kõikjal maailmas pinge all. USA suurimaid ettevõtteid koondav indeks S&P 500 tõusis maikuus küll 0,2%, kuid ainult tänu sellele, et üksikute tehnoloogiasektori aktsiate väärtuse kasv kattis ära ülejäänud ettevõtete väärtuse kahanemise.
Euroopa suurettevõtteid hõlmav indeks Stoxx50 odavnes mais 2,2%. Möödunud kuul pakkus seevastu meeldiva üllatuse Jaapani aktsiaturg, mida kajastav Nikkei indeks kerkis 7%.
2023. aasta esimese viie kuuga on S&P 500 indeks kallinenud 8,9%. Sisuliselt on kogu selle tõusu taga 20 tehnoloogiaettevõtet, mis moodustavad umbes 30% indeksi turukapitalisatsioonist (vaata siit). See tähendab, et ülejäänud 480 firma panus on peaaegu olematu, viidates probleemidele laiemas majanduskeskkonnas. See tõsiasi peaks tegema investorid ettevaatlikuks.
USA võlakoorem on kasvanud 31,5 triljoni dollarini
USA riigikassa oli maikuu lõpuks põhimõtteliselt tühi. Oli tekkinud oht, et kui vabariiklased ja demokraadid ei jõua riigieelarve prioriteetides ja defitsiidis kokkuleppele, siis on USA valitsus sunnitud osa oma funktsioone peatama ning jätma riigivõlakirjade intressid maksmata. Kuu lõpuks jõudsid demokraadid ja vabariiklased küll sisulise kokkuleppeni, kuid eelnõu üle Kongressis hääletamine jäi juunikuusse.
USA on maailma tugevaim majandus, kuid ka maailma suurim laenuvõtja. Maailma võimsaima riigi valitsuse võlakirjade järele on alati olnud nõudlus, sest dollar on üleilmne reservvaluuta, milles toimub umbes 90% rahvusvahelisest kaubandusest.
Lisaks on põhiosa teiste riikide valuutareservidest investeeritud just USA valitsuse võlakirjadesse. Neid peetakse maailma kõige turvalisemaks ja likviidsemaks investeeringuks, mida on võimalik vajaduse korral igal ajal müüa. Samuti hinnatakse USA valitsuse võlakirju finantsturgudel parima kvaliteediga tagatiseks.
Kui USA valitsus jääks oma võlakirjade (st võlakohustuste) teenindamisega kas või ühe päeva hiljaks, oleks see üleilmse finantssüsteemi jaoks tõsine šokk, mis peegelduks peaaegu kõikide likviidsete väärtpaberite hindades.
USA valitsuse võlakoormus on plahvatuslikult tõusnud pärast 2008. aasta finantskriisi, mil keskpank alustas valitsuse võlakirjade suuremahulist kokkuostmist.
USA riigivõlg triljonites dollarites. Allikas: St. Louis FED ja USA rahandusministeerium.
Teooria vs. reaalsus
Teoorias on valdav osa poliitikuid nõus sellega, et valitsus ei tohiks laenu võtta ja kulutada kontrollimatult. Just seetõttu on riigivõla kogumaht USA-s seadusega piiratud ja ainult Kongressil on õigus seda limiiti suurendada. Siiski näitab praktika, et enamik neist poliitikutest on samal ajal seisukohal, et nende valitsemise ajal ei peaks see limiit kehtima: piirama peaks üksnes järgmiste põlvkondade võimet rahastada kulutusi laenuga. Selle tagajärjel on USA võlakoormus pidevalt kasvanud ja selle liimiti on tulnud korduvalt tõsta.
Ajal, mil intressimäärad olid 0% lähedal, ei pööratud võlakoormusele nii palju tähelepanu. Intressimaksed olid ju üsna märkamatud ja Euroopas maksti laenu võtvale riigile isegi peale. See mõjus finantsdistsipliinile halvasti ning kergekäeline kulutamine tõi lõpuks kaasa inflatsioonitempo järsu kiirenemise.
Tempokas hinnakasv tähendab kõrgemaid intressimäärasid. Need poliitikud, kes hõiskasid, et laene ei tule kunagi tagasi maksta, peavad nüüd tõdema, et kergekäeliselt võetud ja hooletult kulutatud laenu eest tuleb hakata päriselt intressi maksma. Kui 2022. aastal kulutas USA valitsus intressimakseteks 8% oma eelarvest, siis kümne aasta pärast, mil madala intressimääraga võlakirjad on refinantseeritud kõrgema intressimääraga laenudega, suureneb intressikulu 14%-ni riigieelarvest.
USA valitsuse pikaajalistest fiskaalprobleemidest rääkis Bloombergi hiljutisel finantskonverentsil legendaarne investor Stanley Druckenmiller (link videole). Lisan uuesti ka lingi tema Lõuna-California Ülikooli üliõpilastele peetud loengule, mis aprilli kuukirjas ei avanenud.
Madal võlakoormus annab Eestile tugevama positsiooni
Kuni koroonakriisini oli Eesti riigi eelarve nii tulude kui ka kulude pool üldjoontes autopiloodil ja lähtus tasakaalus eelarve põhimõttest. Covidi pandeemia ja selle lahendamine põhjustas inflatsioonitempo järsu kiirenemise ning Venemaa sissetung Ukrainasse ja dramaatiliselt kasvanud geopoliitilised pinged omakorda on toonud kaasa suuremad kulutused riigikaitsele.
Inflatsioon muudab majanduskeskkonna ebakindlaks, tekitab segadust ja teeb planeerimise keeruliseks. Kiire inflatsioon tähendab ühtlasi kõrgemaid intressimäärasid. Valitsus saab inflatsiooni ohjeldada sellega, et kärbib kulusid või tõstab makse. Riigieelarve defitsiiti kasvatades hindade kasv vaid kiireneb. Kui laenukoormuse suurenedes kasvavad ka intressimäärad, siis võib olukord väga kiiresti väga halvaks pöörata ning laenu tuleb hakata võtma ka selleks, et finantseerida kasvavaid intressikulusid.
Valitsuste võlakoormus on pärast 2008. aasta finantskriisi kõikjal maailmas „tänu“ ülimadalatele intressimääradele kiiresti tõusnud, kuid järsult karmistatud rahapoliitika võib panna suurimad laenajad raskesse olukorda.
Olukorras, kus keskpangad ei osta enam võlakirju kokku ülimadala intressimäära ja absurdselt kalli hinnaga, on nõudmise-pakkumise tasakaal võlakirjaturul märkimisväärselt muutunud. Ma kahtlustan, et lähiaastatel muutub fiskaalpoliitika rangemaks kogu maailmas.
Eesti võlakoormus on õnneks suhteliselt väike. Seda eelist ei tohiks hoolimatult maha mängida, ent ei tohiks olla ka liiga dogmaatiline. Kui ühiskond suudaks kokku leppida, et me ei ela võlgu (ei kasvata järjest võlakoormust), ja eesmärk on tasakaalus eelarve, siis võiks ju otsida, milliste maksude tõstmine ja milliste alandamine toetab kõige paremini (seega pärsib vähem) majanduskasvu ning toetab ühiskonna arengut.
Mis puudutab investeerimist, siis tõusvad intressimäärad on muutnud võlakirjaturu järjest huvitavamaks. Samas tasub aktsiaturgudel arvestada võimalusega, et fiskaalpoliitika muutub kõikjal maailmas karmimaks, mis võib vähendada nii tarbimist kui ka ettevõtete kasumit.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
