Juuni oli väärtpaberiturgudel üle ootuste hea: USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks kerkis dollaris mõõdetuna 6,5% ja Euroopa vastav indeks Euro Stoxx 50 kallines 4,3%. Jaapani aktsiaturu tootluseks kujunes tänu jeeni langevale kursile suisa 7,5%.
Niikaua kui hinnakasv ei pidurdu, tõusevad intressimäärad veelgi
Juba harjumuspäraselt on turgudel põhiteemad inflatsioonitempo, intressimäärad ja majanduskasvu väljavaated. USA-s on hinnakasv selgesti pidurdunud: juunis kasvasid tarbijahinnad (CPI mõõdik) ainult 3%. See andis ka Föderaalreservile võimaluse teha intressimäärade tõstmises korraks paus.
Kuid Ühendriikides on tööjõust endiselt puudus ja palgad on tõusuteel. Seetõttu on andnud sealne keskpank mõista, et pärast juunikuu pausi tõstetakse intressimäärasid sel aastal tõenäoliselt veel kahel korral, kui majandusstatistika ei peaks andma märku aktiivsuse oodatust kiiremast vähenemisest.
Samal ajal kui reaalmajanduse indikaatorid on USA-s enamjaos positiivsed, ennustab riigivõlakirjade tootluskõver majanduskasvu pöördumist negatiivseks. Pikaajalised intressimäärad on nimelt märkimisväärselt madalamad kui lühiajalised.
Ka euroalal kahanes juunis hinnakasvu kiirus enamikus riikides, aeglustudes Hispaanias isegi 1,6%-ni, mis on väiksem näitaja kui Euroopa Keskpanga pikaajaline eesmärk. Samas kiirenes Saksamaa inflatsioonitempo läinud kuul 6,8%-ni. Eestiski on hindade kasv veidi pidurdunud, kuid inflatsioon on siiski palju kiirem (9%) kui euroala keskmine (5,5%).
Arthur Burns, kes oli USA keskpanga juht enne Paul Volckerit ja kelle ametiajal (1970–1978) püsis USA inflatsioonitempo soovitust kiirem, tõdes hiljem, et ükskõik kui kõrgel on nominaalsed intressimäärad, siis seni, kuni need on madalamad kui inflatsioonitempo, ei piira need piisavalt tarbimist, et saada inflatsioon kontrolli alla.
Rahanduspoliitika on keskpankade mängumaa ning hinnastabiilsus nende peamine ja sageli lausa ainuke eesmärk. Sellegipoolest on keskpankadel ainult piiratud võimalused kontrollida inflatsioonitempot ja valdavalt kasutatakse selleks intressimäärasid. Paljusid tegureid, mis mõjutavad hinnastabiilsust – valitsuste eelarvepoliitika, majanduspoliitika, tehnoloogia areng – ei saa keskpangad kuidagi mõjutada.
Isegi kõrgemate intressimäärade mõju ilmneb neil turgudel, kus on nii laenud kui ka võlakirjad eelkõige seotud pikemaajaliste intressimääradega, alles pärast seda, kui olemasolevaid kohustusi tuleb aastate pärast refinantseerida.
Inflatsioon võib jääda soovitust kiiremaks ja intressimäärad kõrgeks
Kuigi inflatsioonitempo on alanenud, on see endiselt kõrge ja pole taandunud nii kiiresti, nagu oleks võinud oodata. Mida kauem hindade kiire kasv jätkub, seda raskem on seda hiljem pidurdada, sest nii tööjõuturg kui ka ettevõtted kohandavad oma tulevikuootusi vastavalt praegustele trendidele. See väljendub kasvavates palkades ning kaupade-teenuste kerkivates hindades.
Pidurdunud üleilmastumine ja osa tootmisprotsesside koju või kodu lähedale toomine võib pakkuda teatud mõnusat turvatunnet ning kõlada patriootlikult, kuid sellel on ka hind ning pikaajaline mõju, mis ei pruugi olla positiivsed. Sama on valitsuste defitsiidis eelarvetega: need võivad aidata küll täna võita hääli, kuid nendega kaasneb tulevikus riigi võlakoormuse ja intressikulude kasv ning tõenäoliselt ulatuslikum sundkärpimine.
Ma kahtlustan, et intressimäärad on tõusutrendis nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Jaapanis ei ole see protsess isegi veel alanud. Sealne keskpank püüab siiani hoida nii lühi- kui ka pikaajalisi intressimäärasid nulli lähedal, ehkki tarbijahinnad kasvavad ligikaudu 4% aastas.
Optimistilikud investorid osutavad sellele, et tarbijad ja ettevõtted on saanud oluliselt kasvanud intressikuludega hakkama oodatust paremini ning ka pankade laenukahjumid pole siiani eriti suurenenud. Realistid osutavad aga asjaolule, et intressikulud hüppavad üles alles siis, kui minnakse refinantseerima lõppevaid fikseeritud intressimääraga laene ja võlakirju.
LHV pensionifondide portfellid on positsioneeritud vastavalt ootusele, et inflatsioon jääb pikemaks ajaks keskpankade 2% eesmärgist kiiremaks ja intressimäärad püsivad pikemat aega praegusel või isegi sellest kõrgemal tasemel.
Isegi juhul, kui majanduskasv peaks aasta teises pooles pöörduma nii USA-s kui ka Euroopas negatiivseks, ei ole keskpankadel ega valitsustel väga palju võimalik teha, et majandust elavdada. Tarbijad ja ettevõtted peavad ise vaatama, kuidas kulusid kärpida ja ise hakkama saada.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
