iStockphoto
Kuigi langevad intressimäärad tähendavad ettevõtete jaoks laenuraha odavnemist ja tihtipeale ka riskide vähenemist, näitab ajalugu, et aktsiaturud ei liigu intressimäärade tasemega tihtipeale sugugi mitte korrelatsioonis. Veelgi enam, suuremad turulangused ja kriisid jäävad enamasti just sellesse aega, kui intressimäärasid on juba mõnda aega langetatud.
2023. aasta seisuga on USA keskpanga intressimäärad saavutanud küll vaid veidi kõrgema taseme kui ajalooline keskmine, ehkki tõstetega on oldud agressiivsem kui kunagi varem – nullilähedaselt intressimäära tasemelt on 5,25% – 5,50% vahemikku jõutud kõigest 16 kuuga või 12 istungiga. 2,36% peale jõudmine võttis aega ainult 6 kuud, millele võrdluseks enne seda jäi kiireim intressimäärade tõstete periood 1988-1989. aastasse, mil intressimäärade 3,23% peale jõudmiseks kulus 16 kuud.
Ehkki agressiivseid tõsteid seletab ühtlasi ka kiire inflatsioon, on see selge ohumärk aktsiaturgudele, kuna intressimäärade tõstete mõju majandusse jõuab pikema viietega. Ajalooliselt on pärast intressimäärade alandamistsükli algust aktsiaturud langenud keskmiselt 28% võrra, saavutades põhja 14 kuud pärast esimest langetust.
Allolevalt graafikult nähtub, et intressimäärade alandamistsüklid korreleeruvad paremini aktsiaturgude langusega kui tõusuga, millega kaasvnevad majanduskriisid (1990, 2001, 2009, 2020). Kõige markantsem näide jääb 2009. aastasse, mil intressimääru langetati lühikese ajaga 5,3% pealt 0,25% peale, tuues S&P 500 indeksi samal ajal 55% alla oma tipust.
Allikas: Ycharts
01.1999 – 07.2001
Sajandivahetuse intressimäärade tõus sai alguse 1999. aasta jaanuaris 4% lähedalt ning kestis kuni järgneva aasta juunini, saavutades 6-7%lise taseme. Samal ajal näitasid tugevat tõusu ka aktsiaturud, eriti tehnoloogiasektor, mis 2000. aastal lõppes mulli lõhkemisega. Ajalooliselt keskmisest paremat tootlust näitas intressitõstete perioodil ka S&P 500 indeks ning finants- ja energiasektori aktsiad, ehkki veidi enne intressimäärade langetamist pöördus turg 2000. aasta lõpus langusesse. Intressimäärasid alandati 2001. aastal 6,5% pealt 2,7% peale.
Allikas: Ycharts
06.2004 – 07.2007
2000ndate keskpaik on üks ulatuslikuma intressimäärade tõstmise perioode, mil intresse tõsteti 2004. aasta 1% juurest kokkuvõttes ligi 5%ni 2006. aastal. Enam kui kahe aasta pikkuse perioodi vältel näitasid taas nii finants-, energia- ja tehnoloogiasektor positiivset tootlust, kuid eriti erakordne oli periood energiasektori jaoks, mida võis täheldada ka 2000. aastal. Ehkki 2007. aastal, kui intressimäärade alandamisega alustati, näitas energiasektor mõningase languse järel jätkuvalt head minekut, reageeris S&P 500 laiaulatuslikuma langusega.
Allikas: Ycharts
11.2015 – 01.2019
Enne praegust intressimäärade tõstmise tsüklit alustati intresside tõstmist viimati 2015. aasta lõpu nullilähedaselt tasemelt ning kestis neljast väljatoodud perioodist kõige kauem. Ligi kolme aasta jooksul tõsteti intresse kokku üheksal korral ning iga istungiga 0,25% võrra, andes 2019. aastal lõplikuks intressimääraks 2,40%. Muude ebasoodsate tegurite tõttu kujunes energiasektori kogutootlus perioodi kokkuvõttes küll negatiivseks, olles 2018. aastal koguni kõige kehvema tootlusega S&P 500 sektor, kuid üldiselt näitasid aktsiaturud tugevat tõusu. Alates intresside tõstmise hetkest kuni 2018. aastani oli finantssektor parima tootlusega, saades kasu hoiuste eest makstavate intresside ja väljaantud laenude vahelisest suuremast hinnavahest. Samas nähtub, et 2019. aastal, kui intressimäärade tõstmine peatati, olid aktsiaturud laiapõhjalises languses olnud juba mõnda aega.
Allikas: Ycharts
03.2022 - ??
Kuna Föderaalreserv on mõista andnud, et ei hakka intressimäärasid langetama enne, kui infaltsioon on aeglustunud eesmärgipärase 2% peale, ootavad mõned analüütikud ettevaates intressimäärade jätkuvat tõusu, pärast potentsiaalset pausi septembrikuu istungil. Konsensus näeb siiski, et FED on intressimäärade tõstmisega jõudnud tsükli tipu lähedale, hakates neid 2024. aastal allapoole tooma. Seni on peamised USA aktsiaindeksid alates 2022. aasta märtsist küll kerges plussis, kuid samas ei ole toimunud ka suuremat langust. Sarnaselt aastatele 2004-2007 on kõige paremini läinud energiasektoril, mis on tõusnud 31%.
Allikas: Ycharts
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
