Kuidas on muutunud aktsionäride arv Balti börsiettevõtetes?

iStockphoto

Teisalt on kahtlemata olulist rolli mänginud ka sama aasta oktoobris aset leidnud Enefit Greeni aktsiate noteerimine Balti põhinimekirjas, saades koheselt suurima aktsionäride arvuga ettevõtteks Balti börsil. Taastuvenergiatootja Enefit Greeni IPO-järgne edulugu on võimaldanud ettevõttel hoida suurima investorbaasi tiitlit tänaseni – tal on ühtekokku 61,5 tuhat aktsionäri, ehkki tõsi, pea kahe aastaga ei ole see arv märkimisväärselt suurenenud. Samas näitab aktsionäride arvu stabiilsus ja üsna kindel struktuur seda, et investorid ettevõttes on pikaajalise vaatega, lootes kasu saada taastuvenergia trendist ning anda sellega oma panus keskkonna rohelisemaks muutmisele.

Allikas: Enefit Green

Peale Enefit Greeni on Baltikumi investorite lemmikuteks ka kommertspangad nii Eestist kui Leedust. Kuigi viimast esindava Siauliu bankase puhul jääb aktsionäride koguarv kahele eelmisele korralikult alla, kuulub see kauplemismahtude poolest Balti turu populaarisemate aktsiate hulka. Absoluutarvudes omab suurimat investorbaasi kodumaine Coop Pank, mille aktsionäride arv ulatub 2023. aasta II kvartali seisuga 37 tuhandeni. Seda on ligi 2x rohkem kui 2021. aasta samal, ehkki veelgi kiiremini on oma aktsionäride arvu suutnud suurendada LHV Group, kolmekordistades oma investorbaasi alates 2021. aasta algusest. Kuigi ka Siaulau bankase aktsionäride arv näitas 2021. aasta esimesel kolmel kvartalil kiiret kasvutempot, on see viimasel seitsmel kvartalil stagneerunud.

Allikad: LHV Group, Siauliu bankas, Coop Pank

Allikad: LHV Group, Siauliu bankas, Coop Pank

Kinnisvarasektoris omab suurimat investorbaasi 2021. aasta lõpus börsile tulnud Hepsor, kuigi pärast seda on koos aktsia hinna langusega stabiilses languses olnud ka aktsionäride arv, kahanedes algselt 14 tuhandelt 11 tuhande peale 2023. aasta II kvartali seisuga. Langevas trendis on ka Arco Vara aktsionäride arv, mis küll 2021. aasta teises pooles nägi hüppelist kasvu tingituna väärtpaberite lisaemissioonist, kuid viimasel 12 kuul näidanud igas kvartalis keskmiselt 2% suurust langust. Kasvu aeglustumist on näha ka Eften Real Estate Fundi puhul, kes on alates 2021. aastast suurendanud oma aktsionäride arvu igal kvartalil keskmiselt 7% võrra, samas kui viimasel neljal kvartalil keskmiselt vaid 3% võrra. Väikseimat investorbaasi omava Pro Kapital Grupi aktsionäride arv on antud võrdluses näidanud kõige stabiilsemat kasvu, suurenedes alates 2021. aasta algusest kvartaliga keskmiselt 8% ja viimasel neljal kvartalil keskmiselt 7%.

Allikad: Arco Vara, Eften, Hepsor, Pro Kapital

Viimastel aastatel on aktsionäride arv hoogsalt suurenenud ka Tallinn-nimetusega algavate ettevõtete puhul, mis oma majandusnäitajate poolest on Balti turu ühed stabiilsemad ettevõtted. Tallinna Vee investorbaas ulatub 2023. aasta II kvartali seisuga pea 12 tuhandeni, kasvades alates 2011. aastast keskmiselt 11% aastas, kuid näidates alates 2019. aasta lõpust kiirenemise märke. Tallinna Kaubamaja Grupi aktsionäride arv on suurenenud samal ajal keskmiselt 17% aastas, ulatudes käesoleva aasta teise kvartali seisuga pea 24 tuhandeni, mida on ligikaudu 2x rohkem kui 2020. aasta lõpus.

Allikas: Tallinna Vesi, Tallinna Kaubamaja

Ehkki Tallinna Sadam peab võitlust pandeemiajärgsete ja Ukrainas toimuva sõjaga seotud mõjudega, ei ole see ettevõtte aktsionäride arvu kasvu negatiivselt mõjutanud. Kui 2018. aastal börsile tulnud Tallinna Sadama IPO-t märkis ühtekokku ligi 14 tuhat huvilist, siis pärast mõõdukat taandumisperioodi hakkas ettevõtte aktsionäride arv kiirelt suurenema, olles nüüdseks keskmiselt 3%-lise kvartalikasvuga 1,8x laienenud. Teise kvartali seisuga on ettevõttel seega 24 tuhat aktsionäri ehk sama palju kui 1997. aastal börsile tulnud Tallinna Kaubamaja Grupil.

Allikas: Tallinna Sadam

Viimaste aastate hoogsast kasvust ei ole ilma jäänud ka ehitusettevõtted Merko Ehitus ja Nordecon, ehkki tõsi, viimase puhul on kasv alates 2021. aasta III kvartalist stagneerunud ning võtnud selle aasta esimeses pooles suuna kogunisti allapoole. Kui peamiselt võib seda seostada Ukraina sõjast tulenevate pingete ja ehitusturu üldise jahtumisega, ei ole ka langev aktsia hind turuosalistele tõenäoliselt kuigi julgustavalt mõjunud. Samas on lisaks ehitustegevusele ka kinnisvaraarendusäri omava Merko Ehituse investorbaas samal ajal hoopis suurenenud, ehkki aktsia hind on viimasel paaril aastal paigal püsinud. Merko Ehituse aktsionäride arv ulatus teise kvartali seisuga pea 13 tuhandeni, võrrelduna Nordeconi 7 tuhandega, suurenedes alates 2019. aasta algusest mõlema puhul keskmiselt 7% kvartalis. Ukraina sõja algushetkest ehk 2022. aasta I kvartalist arvestatuna ulatuvad kvartali keskmised kasvumäärad aga vastavalt 1,2%ni ja 0,1%ni.

Allikad: Merko Ehitus, Nordecon

Kui kuni 2021. aasta lõpuni käis aktsionäride arv sarnastes tegevusalades äri omavate Silvano Fashion Groupi ja Apranga puhul ühte sammu, siis alates sõja puhkemisest on investorite meelsus nende ettevõtete suhtes muutunud erinevates suundades, olles kajastunud ka aktsia hinnas. Varem üsna kiires tempos aktsionäride arvu suurendanud Silvano investorbaas on näidanud viimasel aastal kokku tõmbumise märke, samas kui Apranga puhul on see teinud märkimisväärse hüppe ülespoole. Leedu rõivatootjal on tänavu II kvartali seisuga pea 7 tuhat aktsionäri, võrrelduna Venemaal ja Valgevenes jätkuvalt tootmis- ja äritegevust omava Silvano 3,5 tuhandega.

Allikad: Silvano, Apranga

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Tweet