LHV
Investeerimisel on palju erinevaid võimalusi, kuhu oma raha paigutada. Valik langetatakse sageli vastavalt investori riskiisule ja otsitavale tootlusele. Üheks madala riski ja kindla tootlusega instrumendiks on võlakirjad – näiteks LHV pakutavatel võlakirjadel on kindel 10,5% aastaintress.
Populaarsemad valikud investorite hulgas on aastaid olnud ikka üksikaktsiad, indeksifondid ja viimaste aastate jooksul eriti ka kinnisvara. Ent üheks alternatiiviks on ka võlakirjad, mille väärtus investorite silmis on tõusnud just muutunud majandus- ja intressikeskkonnas. Tegemist on pangalaenule sarnast funktsiooni täitva instrumendiga, mille puhul võlakirju pakkuv ettevõte ei küsi laenu pangast, vaid müüb oma usalduskrediiti investoritele, saades vastu raha.
Teisisõnu öeldes annavad investorid võlakirju ostes ettevõttele laenu, ettevõttel tekib ostja ees kohustus maksta fikseeritud intressi (intressimaksed) ning tasuda kindel laenusumma (võlakirjade nominaalväärtus) pärast laenutähtaja möödumist ehk lunastustähtajal võlakirja omanikule tagasi.
Võlakirjade emissiooni ehk väljalaskmise käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas. Igale võlakirjale vastab tavaliselt kindel laenusumma (võlakirja nimiväärtus) ning investorid tasuvad ettevõttele saadud võlakirjade eest rahas. Emissiooni ehk võlakirjade väljalaskmise käigus registreeritakse tingimused ja kantakse võlakirjad investorite väärtpaberikontodele – füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile tänapäeval välja ei jaotata.
Edasi maksab emitent ehk võlakirja väljalaskja võlakirjaomanikule kokkulepitud aja tagant intressi, mille garanteeritud protsent võlakirja nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Intressimaksed võivad toimuda nii kord aastas, iga poole aasta tagant kui ka kvartaalselt.
Madala riskiga, kuid mitte riskivaba
Iga investor peab instrumentide valikul lähtuma oma riskiisust. Võlakirjad sobivad investoritele, kes soovivad tulevaste laekuvate tulude osas kindlustunnet ehk teisisõnu teenida kindlat tootlust sõltumata sellest, mis toimub turgudel. Võlakirjade riskantsust vähendab ka ettevõtte pankroti korral varade realiseerimise järjekord, seega saavad võlakirjaomanikud oma osa tagasi enne aktsionäre. Teisalt aga ei saa võlakirjaomanikud kaasa hääleõigust ettevõtet puudutavates otsustes kaasarääkimiseks ega võimalust saada osa aktsiahinna kasvust – see tähendab, et tulusus on fikseeritud.
Riskikartliku investori jaoks lähim alternatiiv võlakirjale oleks hoius. Ka hoiuste puhul fikseeritakse sarnaselt võlakirjadega kindel intressimäär, summa ja tähtaeg. Teisalt on hoiused teatud ulatuses tagatud, mistõttu on risk madalam, aga ka tootlus väiksem. Erinevalt hoiustest võivad võlakirjad olla ka börsil noteeritud ehk turul kaubeldavad. See annab investorile soovi korral võimaluse võlakiri vajalikul hetkel maha müüa või hoopis neid juurde osta.
Teisalt ei ole aga võlakirja puhul tegemist päris riskivaba instrumendiga. On olemas ka mõnevõrra riskantsemaid võlakirju tulenevalt instrumendi keerukusest ja ettevõtte krediidikvaliteedist, sellest tuleneb ka kõrgem tootlus. Üheks selliseks näiteks on allutatud võlakirjad.
Võlakirjade allutatus tähendab, et ettevõtte likvideerimise või pankroti korral rahuldatakse võlakirjadest tulenevad nõuded alles pärast kõigi allutamata nõuete (nt võetud laenud, kohustused töötajate ja tarnijate ees jms) täielikku rahuldamist. Laia kasutust on allutatud võlakirjad leidnud finantssektoris regulatiivsete kapitalinõuete täitmiseks – tulenevalt võlanõuete järjekorrast ja pikast tähtajast loetakse neid võrdseks panga omakapitaliga.
LHV uued allutatud võlakirjad
LHV Group alustas 12. septembril uute allutatud võlakirjade avalikku pakkumist, et kasutada kaastavat kapitali omavahendite koosseisu tugevdamiseks ja edasiseks kasvuks. Tegemist on esimese emissiooniga uuest 200 miljoni eurose kogumahuga võlakirjaprogrammist. Selle raames lastakse välja 25 000 allutatud võlakirja (või suure huvi korral kuni 35 000). Üks võlakiri maksab 1000 eurot ning LHV maksab pakutavate võlakirjade pealt intressi 10,5% aastas. Maksed toimuvad igas kvartalis ning uute võlakirjade lunastustähtaeg on 29.09.2033. Euroopa Keskpanga loal on LHV-l õigus võlakirjad kas osaliselt või täielikult ka alates 26.09.2028 lunastada.
Allutatud võlakirjade pakkumine on mõeldud Eestis tegutsevatele jae- ja institutsionaalsetele investoritele ning on tehtud võimalikuks kõikide kontohaldurist pankade klientidele. Võlakirjade märkimiseks LHV Pangas logi sisse või ava konto. Teistes pankades märkimiseks sisene oma internetipanka või palu abi nõustajalt.
Võlakirjade märkimine algas 12. septembril kell 10.00 ja lõpeb 26. septembril kell 16.00. Võlakirjad emiteeritakse 29.09.2023 ja noteeritakse börsil 02.10.2023.
Rohkem infot https://investor.lhv.ee/emissioon/
Käesolev teave on väärtpaberite reklaam EL-i määruse 2017/1129/EL tähenduses ning ei kujuta endast AS-i LHV Group võlakirjade pakkumist ega üleskutset võlakirjade märkimiseks ega omandamiseks. Võlakirjade pakkumine tehakse võlakirjade avaliku pakkumise väljakuulutamise päeval avalikustatud prospekti, mis on heaks kiidetud Finantsinspektsiooni poolt, võlakirjatingimuste ja esimese emissiooni lõplike tingimuste alusel. Prospekt on kättesaadav Finantsinspektsiooni ja AS-i LHV Group kodulehtedel aadressidel vastavalt fi.ee ja investor.lhv.ee, viimasel on lisaks leitavad ka viidatud tingimused ja prospekti kokkuvõte. Investorid peaksid enne investeerimisotsuse tegemist tutvuma prospektis, selle tingimustes ja esimese emissiooni lõplikes tingimustes avaldatud informatsiooniga, et mõista kõiki investeeringuga seotud asjaolusid. Finantsinspektsiooni poolt prospekti heakskiitmine ei ole käsitletav AS-ile LHV Group ega pakutavatele väärtpaberitele heakskiidu andmisena. Võlakirju pakutakse avalikult üksnes Eesti Vabariigis.
Tweet
