iStockphoto
Üksikinvestori vaatest on turu ajastamine populaarne nähtus - kes meist ei tahaks teenida turu keskmisest kõrgemat tootlust, ostes aktsiaid siis, kui need on odavad ning müües perioodidel, kui need on kallid. Kuigi väikesel osal investoreist võib see tõepoolest lühikesel ajaperioodil õnnestuda, on keskmisel investoril mõistlik leppida turu poolt pakutava tootlusega, investeerides järjepidavalt ja keskmistades iga ostuga oma soetushinda.
Varahaldusfirma SBC kogutud andmed näitavad, et üksikindiviidist investorile on turu ajastamine parimal juhul raske ja halvimal juhul võimatu. Kui viimase 20 aasta jooksul enne 2021. aastat teenis S&P 500 indeksisse investeerinud investor keskmiselt 9,5% aastatootlust, siis keskmise investori tootlusmäär oli samal ajal vaid 3,6% ehk peaaegu 6 protsendipuntki kehvem. Tähelepanuväärne on see, et isegi USA ühepereelamute hinnad on võrreldaval ajaperioodil kasvanud kiiremini, kui keskmine investor aktsiaturgudel oma portfelli kasvatades – aastas 0,6pp võrra.
Allikas: SBC Wealth Management
Absoluutnumbrites väljendatuna kasvanuks 1000 euro suurune investeering S&P 500 indeksisse pea kuuekordselt, samas kui keskmine investor saavutanuks lõpptulemuseks vaid 2 tuhat dollarit ehk keskmiselt 2,2%lise inflatsioonimäära juures vaid veidi suurendades raha reaalväärtust.
Tuleb märkida, et nimetatud keskmise investori tootlus põhineb investorkäitumist uuriva Dalbari analüüsil, kus on vaadeldud USA investeerimisfondide põhjal investorite sisse- ja väljamakseid fondidesse/fondidest ning investeerimisfondi enda puhasväärtuse muutust vastaval ajaperioodil.
Allikad: SBC Wealth Management, Bloomberg
Tegelikult oleks keskmine investor teeninud kõrgemat tootlust ükskõik millisesse instrumenti investeerides, välja arvatud toormed. See tähendab, et viletsa tootluse põhjuseks ei ole tihtipeale mitte valedesse instrumentidesse raha paigutamine, vaid turult eemaloleku aeg, mis põhjustatakse turult väljumisega, lootuses vältida aktsiaturu kukkumist. Sageli võtavad aktsiaturud investorite ootustest aga hoopis erineva suuna, mistõttu tõusu jätkumise korral on turult väljunud investorid sunnitud varem või hiljem sinna uuesti tagasi tulema ning seda tihtipeale palju kõrgemalt hinnatasemelt kui müügihetkel.
Analüüsifirma Ned Davis Researchi kogutud andmed kinnitavad ülal väljatoodut, kuna analüüsis saavutas kõige parema tootluse kategooria, kus alates 1993. aastast kuni 2022. aastani ei tehtud ühtegi müügitehingut ning oli iga päev investeeritud. Analüüsi kohaselt on suur osa ehk 78% parima tootlusega päevadest S&P 500 puhul jäänud tõusuturu esimesele kahele kuule või karuturgude perioodidele ehk ajale, mil enamik turgu ajastada üritavaid investoreid on aktsiaturgudelt eemal ning hoiavad hoopis vaba raha.
Allikas: Ned Davis Research
Seega võib järeldada, et on hea, kui investor jätkab pullituru ajal investeerimist, kuid kõige olulisem on turult mitte väljuda karuturu perioodidel, sest sageli just siis teevad turud oma kõige paremaid tõusupäevi. Neist ilma jäämine vähendab oluliselt investori tootlust ettevaates. Viimase 30 aasta jooksul turult kümnel parimal päeval eemal olnud investori portfelli koguväärtus on võrreldes kõikidel päevadel turgudele investeerinud investori omaga ligi poole võrra väiksem. 30 parimat päeva vahele jätnud investori portfell on väiksem aga juba 83% võrra.
*1993-2022. Allikas: Ned Davis Research
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
