November oli väärtpaberiturgudel tugevalt positiivne kuu. Ameerika Ühendriikide 500 suurettevõtte väärtuse muutust kajastav S&P 500 indeks tõusis pärast kolm kuud kestnud langust 8,9%. Euroopa suurfirmade käekäiku näitava Stoxx50 indeksi väärtus kasvas samuti 8% võrra.
Ka Euroopa ja USA võlakirjaturud said novembris korraliku adrenaliinisüsti. Turgudel tekkis lootus, et intressimäärade tõusu tsükkel võib selleks korraks läbi olla ning keskpangad võivad hakata juba järgmise aasta esimesel poolel neid allapoole timmima.
Võlakirjahinnad hüppasid novembris järsult üles seetõttu, et alandati intressimäärasid. Kui Saksamaa valitsuse kümneaastaste võlakirjade oodatav tootlus oli kuu alguses 2,76%, siis kuu lõpuks oli see kahanenud 2,23%-ni. USA valitsuse kümneaastaste võlakirjade tootluse näitaja oli novembri alguses 4,79% ja lõpus 4,33%.
Turud on optimistlikud, kuna usutakse, et keskpangad on intressimäärasid tõstes saanud inflatsiooni lõpuks kontrolli alla. Euroala 12 kuu inflatsioonitempo, mis oli oktoobris veel 2,9%, aeglustus novembris 2,4%-ni. Võrdluseks: Ameerika Ühendriikide inflatsioonitempo oli oktoobris 3,2% ja novembris 3,1%.
Keskpangad on püüdnud turgude eufooriat jahutada hoiatusega, et niikaua, kuni võit inflatsioonitondi üle ei ole kindel, hoiavad nad lühiajalisi intressimäärasid veel mõnda aega praegusel tasemel. Turud paistavad sellegipoolest uskuvat, et keskpangad alandavad ka neid intressimäärasid juba üsna varsti.
Novembris olime tagasi keskkonnas, kus aktsiahindade muutuse taga olid eelkõige ootused keskpankade intressipoliitikale ning ettevõtete majandustulemused muutusid taas ebaoluliseks. Sel kuul kallinesid teistest rohkem just kehva kasumlikkuse ja nõrga bilansiga ettevõtted, sest intressimäärade langus aitab neid enim.
Niinimetatud Magnificent 7 ehk seitse suurimat USA tehnoloogiaettevõtet, mis olid kuni oktoobri lõpuni pakkunud peaaegu kogu S&P 500 indeksi tänavusest tootlusest, jäid aga novembris turu keskmisele alla.
Joonis 1. USA seitsme suurima tehnoloogiaettevõtte aktsiate 2023. a keskmine tootlus (hall) võrreldes S&P 500 indeksi ülejäänud 493 ettevõtte aktsiate keskmise tootlusega (helesinine)
Kuigi USA ettevõtete selle aasta senised majandustulemused on olnud üsna korralikud, on suurem osa aktsiahindade tõusust tulnud siiski kasumikordajate kasvust.
Joonis 2. S&P 500 indeksi tootluste komponendid 2019 – november 2023. Roheline – ettevõtete kasum; helesinine – aktsiate kasumikordajad; hall – dividendid
Ma kahtlustan, et kuigi inflatsioonitempo on alanenud, on veel liiga vara väita, et hinnakasv on saadud lõplikult kontrolli alla. Majanduskeskkond on kõikjal maailmas küllaltki keeruline. See vähene majanduskasv, mis on saavutatud, on tulnud ennekõike valitsuste suurema kulutamise ja kasvava võlakoormuse toel.
Aktsiaturgude märgatav tõus novembris põhineb valdavalt usul, et kartustest hoolimata suutis USA majandus selles majandustsüklis vältida niinimetatud rasket maandumist.
Kuid, kui meenutada 2008. aasta finantskriisile eelnenud aega, siis tookord olid lühiajalised intressimäärad tõusnud alates 2004. aasta juulist kuni 2006. aasta juunini 4,25% protsendipunkti võrra, jõudes 5,25%-ni. 2007. aasta septembris alandas USA keskpank intressimäärasid üle pika aja 0,5 protsendipunkti võrra ja seejärel veel kuuel korral, mille tulemusel jõudis lühiajaline intressimäär 2008. aprilliks 2%-ni. Kuid see ei suutnud ära hoida riigi kinnisvarahindade kokku kukkumist ja sellele järgnenud finantskriisi. Aktsiaturud läksid finantskriisi ajal suurde langusse alles 2008. aasta septembris.
Ma usun, et praeguses majanduskeskkonnas on oluline tõsiselt mõelda investeeringute hajutamise peale ning otsida ettevõtteid ja projekte, mis pakuvad tugevat kassavoogu. Oluline on ka mõelda, kui hästi on investeerimisportfelli riskid hajutatud. 2008. aasta finantskriis näitas, et kriisiolukorras ei olnud palju abi aktsiaportfelli hajutamisest erinevate regioonide ja majandussektorite vahel, kuna sisuliselt kõik turud liikusid koos ühes suunas. Õnneks ei ole investeerimismaailm piiratud vaid aktsiate ja võlakirjadega ning keerulistes oludes võivad madala finantsvõimendusega soetatud reaalvarad osutuda turvalisemaks kui börsiaktsiad.
See, et intressimäärade languse ootuses aktsiaturud tõusevad, on iseenesest tore, kuid ma kardan, et hetkel veel ei ole õige aeg investeerimisportfellis riske suurendada ning pigem peaks mõtlema vara kaitsmise peale.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
