Oktoober oli väärtpaberiturgudel suhteliselt rahulik kuu. Euroopa Keskpank alandas 17. oktoobril lühiajalisi intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Kuna keskpanga otsus oli ootuspärane ning aktsiaturud olid selle juba sisuliselt hindadesse sisse arvestanud, siis turuosalised ei reageerinud sellele kuigi palju.
Järgnev arvamuslugu põhineb LHV privaatpanganduse portfellihalduse oktoobri kuukirjal, mis saadeti klientidele USA valimiste järgselt.
Teise pensionisamba raha välja võtnud võivad praegu veel pidada seda õigeks otsuseks, sest tagajärjed saabuvad alles aastate pärast, kuid raisku lastud väärtuslikku aega oma pensionipõlve kindlustamiseks enam tagasi ei saa, kirjutab LHV pensionikonsultant Reet Roos.
Oleme riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja seadustamise protsessis jõudnud punkti, kus riigieelarve koostajate (eeskätt rahandusministeerium) ja nende, kes peavad eelarvele andma hinnangu (riigikontroll, õiguskantsler) või selle seadustama (riigikogu ja president), arvamused selle kvaliteedi kohta jätsid mulje, nagu oleks nad näinud täiesti erinevaid dokumente.
Märkamatult on kätte jõudnud aasta viimane kvartal. Oktoober tõotab tulla finantsturgude jaoks põnev kuu – ettevõtete tulemused, makromajanduslikud näitajad, Euroopa keskpanga istung jpm. Investoritel tasub tähelepanu pöörata just järgmistele sündmustele:
Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp väitis 23. septembril Postimehele antud intervjuus, et meie suurimateks probleemideks majanduses on madalavõitu lisandväärtusega kauba jaoks liiga suureks paisunud tootmiskulud; et meie naaberriikidel on tegevusplaanid, kuid meie oleme oma aja ära raisanud. Väljapääsu praegusest ummikust nägi ta suuremas innovaatilisuses ja tal oli õigus.
Kui Arno isaga investeerimiskontot avas, olid võlakirjaemissioonid juba alanud ning hilja oli ennast siis harima hakata võlakirjade analüüsi osas. Ära ole nagu Arno ja ta isa, vaid alusta eeltööga juba varakult. Tallinna börsi juht Kaarel Ots on andnud mõista, et käesoleval aastal tuleb turule veel võlakirju. Mida nende analüüsimisel tähele panna?
2022. aasta lõpus alguse saanud tõusutrend jätkus kuni juuli keskpaigani. USA suurimate ettevõtete väärtust kajastav S&P 500 indeks saavutas oma kõigi aegade tipu 16. juulil, jõudes 5669 punktini. Ka Jaapani Nikkei 225 indeks, mis oli tänavu 22. veebruaril ületanud oma 34 aastat tagasi tehtud tippmargi (38 915,87), saavutas 11. juulil 42 426,77 punkti taseme.
Isegi siis, kui juulikuu keskel allkirjastatud koalitsioonilepe võimaldab eelarve tasakaalustada, võimaldavad kavandatud sammud meile üksnes lühikest lisaaega hoopis fundamentaalsemate rahvuse ees seisvate finantsprobleemide lahendamiseks, rääkimata muudest sotsiaalmajandusliku arengu probleemidest.
Passiivselt juhitud pensionifondide vastandamine aktiivselt juhitud fondidele on muutunud viimasel ajal üsna populaarseks. Samas pole sellisel vastandamisel mingit mõtet, sest ei saa öelda, et üks on õige ja teine vale, vaid tegu on erinevate investeerimisstrateegiatega, mille tugevused avalduvad erinevalt.
Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.
Kuigi Eestis on juba aastakümneid korratud, et meie majandusliku edu aluseks on korras rahandus, tundub praegu kõik vastupidi olevat: rahandus pole korras, aga paistab, et ilma majandust korda tegemata ei õnnestu meil rahandust korda saada.
Aprillis kirjutasin Ärilehes pikemalt, miks tänases Eestis „Pensioni osas saad vaid endale loota“ ning miks sel aastal esmakordselt antud võimalust oma II samba sissemakse määra 2% pealt 4% või 6% peale tõsta peaksid kõik kindlasti ka kasutama. 40-aastase kogumisperioodi jooksul suurendab 2% sissemakse asemel 6% sissemakse määra kasutamine inimese kogupensionit ligi veerandi võrra.
Oktoobri lõpus alguse saanud USA aktsiaturu tõusu taga on tehnoloogiaettevõtete tugevad majandustulemused, samuti ootus, et sealne keskpank alandab kiiresti intressimäärasid. Kui 2023. aasta lõpus vihjas USA keskpank, et langetab intressimäärasid 2024. aasta jooksul kolmel korral, siis turud paistsid lootvat, et seda tehakse isegi neli või viis korda.
Veel 2022. aasta alguseni olid kinnisvara- ja ehitusettevõtted õitsengul ning uusi hooneid, rajatisi kerkis nii, et sarikapidudel ei paistnud lõppu tulevat. Vahepeal sektorisse tühimiku löönud koroonakriisi algusaasta ebakindlus oli ületatud, inimeste pangakontod kulutamata rahast kosunud ning laenumahud kasvasid julgelt. Kinnisvara ja ehitus pidutsesid sõna otseses mõttes katku ajal.
On viimane aeg tunnistada, et oleme oma elu korraldamisel millestki valesti aru saanud või midagi õigel ajal tegemata jätnud, sest aruka toimimise korral saaksime veel midagi päästa.
Turud ootavad, et nii USA kui ka Euroopa Keskpank alandavad tänavu intressimäärasid, küsimus on vaid selles, millal ja kui palju.
Iga aasta 1. aprillil indekseeritakse riigi eelarvest makstavaid pensione vastavalt möödunud aastal aset leidnud sotsiaalmaksu laekumise kasvule (80% indeksist) ja inflatsioonile (20% indeksist). Kuna eelmine aasta tähistas veel kiire palgakasvu aastat, siis sarnaselt aasta varasemega on ka sel korral pensionäril oodata kena „palgatõusu“ – keskmine pension tõuseb 700 euro pealt 774 euroni.
Selle aasta esimesel kuul jätkasid arenenud riikide aktsiaturud mullu oktoobris alanud tõusutrendis. USA 500 suurima ettevõtte väärtust kajastav S&P 500 indeks kerkis jaanuaris 1,6% ja Euroopa suurettevõtteid järgiva Euro Stoxx 50 indeksi väärtus 2,9%. Arenevate riikide aktsiaturgude väärtus samas kahanes: MSCI Emerging Marketsi aktsiaindeksi väärtus langes 4,7%. Selle taga oli suuresti Hiina aktsiaturgude rohkem kui 10% alanemine.
Koos 2024. aasta algusega avaneb inimestel võimalus esitada avaldus oma isiklikule pensionikontole raha kogumiseks senise 2%(enda brutopalgast)+4%(riigilt sotsiaalmaksu arvelt) skeemi asemel ka 4+4 või 6+4 skeemi alusel. Suuremad pensionimaksed ise hakkavad liikuma avalduse esitamisele järgnevast aastast, st 2025. aastast. Kas, miks ja kes peaks oma II samba makseid suurendama?
