LHV finantsportaal

Uudised Arvamusplats

«Ikka mööda Laagna teed, madal bemm, tagavedu.» Just nii vastab räppar Reket loos «Kõik» enda esitatud küsimusele «Mis kanaleid mööda siin ilmas liigub raha? Kus liigub võim, kus liigub edu?». Kes terasemalt ringi vaatab, see näeb, et bemm, millega luitunud teksadega 30-aastane Taavi Lasnamäel rallib, on oma pensionipõlvest kõigest aasta, võib-olla kahe kaugusel. Peaaegu iga teise eestlase auto on vähemalt kümme aastat vana ja uued, mis silma hakkavad, on suure tõenäosusega liisitud.

Henrik Roonemaa 20.09.2018 11:03

Kas te olete mõnikord võtnud endale aega tõsiselt mõelda selle üle, mis asi ikkagi on Facebook? Kas sõpradega suhtlemise kesk­kond? Meediaväljaanne? Kuulutusteleht? Turuplats või linna keskväljak? Propagandakanal? Või veel midagi muud?

Organisatsioonide ja inimeste vahel toimub sarna­selt loodusega pidev olelusvõitlus: nõrgimad lülid heidetakse turul kõrvale ja asendatakse millegi uuega, mis suudab paremini ellu jääda.

Andres Viisemann 26.06.2018 11:26

Maikuu oli väärtpaberiturgudel taas mõnevõrra närvilisem, kui Euroopa võlakirjaturgu tabas väike vapustus. Itaalia ja teiste Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade intressimäärad tõusid, kuna investoreid ehmatas hiljuti moodustatud Itaalia valitsuskoalitsiooni koosseis. Samas kahanes Saksamaa ja teiste konservatiivsema fiskaalpoliitikaga Euroopa riikide võlakirjade tootlus ja nende hinnad tõusid. Selle põhjustas väga väikse riskiga väärtpaberite nõudluse kasv.

Euroopa Komisjoni iga-aastane raport, sedapuhku 52-leheküljeline (link), tõmbab teravalt tähelepanu Eesti pensionitele ja vajadusele mõelda, kuidas pensionisüsteemi raha juurde kaasata, pensionite suurust tõsta ning vähendada demograafilistest trendidest tulenevat kasvavat ohtu, et üha suurem osa meie pensionäridest vaevleks vaesuse piiril. Kogu raportis mainitakse sõna „pension“ Eestile suunatud aruandes lausa 58 korda – näiteks Soome aruandest leiab seda sõna 23 korda, Suurbritannia puhul 13 ja Rootsi puhul 9 korda.

Pärast küllalt heitlikku aasta algust kujunes aprill rahvusvahelistel aktsiaturgudel valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Suurematest turgudest pakkusid parimat tulemust Jaapani ja Euroopa aktsiaturud, mis tõusid kohalikus valuutas mõõdetuna vastavalt 4,7% ja 4,6%. Eesti aktsiad jäid sel kuul 1,3%-ga miinusesse, kuid on aasta algusest alates pakkunud siiski suuremat tootlust kui Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud.

Märts oli maailma väärtpaberiturgudel endiselt rahutu. Suuremad rahvusvahelised aktsiaindeksid langesid kuuga keskmiselt 2–4%. Juba pikemat aega küllalt konservatiivset investeerimisstrateegiat järginud LHV pensionifondid on suutnud heitlikus turuolukorras klientide vara hästi säilitada.

Andres Viisemann 27.03.2018 12:37

Aasta on alanud LHV pensionifondide jaoks edukalt. Olukorras, kus kõik suuremad aktsiaturud olid veebruari lõpus punases, on LHV pensionifondid suutnud osakuomanike pensionivara kaitsta. Nimelt olid maailma aktsiaturud kaotanud aasta kahe esimese kuuga 2,1% oma väärtusest: Euroopa aktsiaturud 3,9% ja Põhja-Ameerika aktsiaturud eurodes mõõdetuna 2,6%. Seevastu Eesti ettevõtete aktsiad liikusid samal ajal suuremate turgudega võrreldes vastassuunas ning olid veebruari lõpuks 2,2% kallimad kui aasta alguses.

Aasta algas aktsiaturgudel tugeva tõusuga. Nii Euroopa kui ka USA turg kerkis jaanuaris eurodes mõõdetuna 1,6%, eriti hoogsalt liikusid aga ülespoole arenevate riikide aktsiaturud, tõustes kuuga 4,4%. Teistest rohkem kallinesid Ladina-Ameerika riikide ja Venemaa aktsiate hinnad. Ka Tallinna börs tegi aasta esimesel kuul 3,9% tõusuga korraliku tulemuse.

Andres Viisemann 26.01.2018 15:27

Rahvusvahelised finantsturud oli 2017. aastal investorite vastu üle ootuste lahked ning pakkusid neile, kes julgesid riskida, kerget tootlust. LHV pensionifondid on aga olnud juba päris mitu aastat riskimisega ettevaatlikud. Selle otsene põhjus on asjaolu, et nii aktsiate, võlakirjade kui ka kinnisvara hinnad on väga kallid võrreldes kassavoogudega, mida need varad pakuvad.

Indeksfondidesse investeerimise ja keskpankade sekkumise tulemus ilmneb eriti teravalt võlakirjaturgudel. Kui võtta näiteks euroala 2016. aasta andmed, moodustasid Itaalia ja Hispaania sellest kahe peale kokku – eri meetoditel arvutades – veidi üle veerandi. Et aga mõlemad riigid on suured laenajad, kujunes nende riikide võlakirjade osakaaluks indeksifondides kokku ligikaudu 40%.

Riskivarade jaoks oli 2017. aasta taas edukas. Riskivaradeks loeme kinnisvara, aktsiaturgude ja erakapitaliinvesteeringuid koos vastavate fondidega. Mullu andis iga sellise segmendi portfell vähemalt 12% tootlust.

Mis on ühist Facebookil, makseteenuste direktiivil, Transferwisel, plokiahelal ja Berliini standardil? Kõik need tähistavad märksõnu, mis juhivad meid piirideta panganduse suunas. Küll mitte otse ja tagasilöökideta, mistõttu on ka kohalejõudmist vara ennustada, aga siiski. Kaduvad ja hägustuvad piirid võivad olla ruumilised, ajalised, aga ka sektori- ja ettevõttepõhised.

Andres Viisemann 20.12.2017 8:22

November oli väärtpaberiturgudel küllaltki rahulik kuu. USA ja Jaapani aktsiaturud tegid väikese tõusu, samal ajal kui Euroopa aktsiad kaotasid oma väärtusest 2,1%. Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate väärtus kasvas novembrikuus 1,8% võrra.

LHV pensionifondid on tänavu jõudsalt investeerinud kohalikesse võlakirjadesse – näiteks Transpordi Varahaldus, Tartu linn, Coop Pank. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann selgitab põhimõtteid, millest lähtudes tema juhitud fondid Eestisse investeeringuid teevad.

Heido Vitsur 5.12.2017 15:03

Kuna viimastel kvartalitel on sisetoodangu kasv olnud tundu­valt kiirem kui eelnenud aastatel, väidetakse meil üsna üksmeel­selt, et Eestil läheb praegu hästi. Vähemalt majanduses.

LHV Groupi järgmise viie aasta võimalik arengutee – kasv Eestis, finantstehnoloogiaettevõtete teenindamine Londonis ja avara pilguga ringivaatamine turul – võiks kasva­tada LHV väärtuse kolmekordseks.

Andres Viisemann 29.11.2017 9:36

Pärast väikest tagasilangust tänavu suvel liikusid aktsiaturud oktoobris taas tõusutrendis. Donald Trumpi võidu järel USA presidendivalimistel on S&P 500 aktsiaindeks tõusnud üle 20%. Pool sellest tõusust on seletatav ettevõtete kasumi kasvuga ja teine pool investorite optimismiga.

Kui 2012. aastal oli keskmise netopensioni ja netopalga suhe 43%, siis prognoosi kohaselt väheneb see 2027. aastaks 38%-ni ja 2042. aastaks juba 34%-ni. Vaadates peale aritmeetiliste keskmiste ka mediaankeskmisi, on näha veelgi suuremas ulatuses langust: 2012., 2027. ja 2042. aasta näitaja on vastavalt 70%, 56% ja 46%.

Finantstehnoloogia maastikul puhuvad endiselt väga positiivsed tuuled. Tehnoloogiaettevõtete edu hinnatakse selle järgi, kui palju nad investoritelt raha kaasavad ja selle mõõdupuu järgi on finantstehnoloogia kuum valdkond – selle aasta jooksul fintech-ettevõtete arengusse panustatud 12 miljardit dollarit riskikapitali raha. Lisaks “klassikalisele” riskikapitalile on sel aastal uue nähtusena kaasatud hinnanguliselt ligemale 3 miljardi USA dollari väärtuses uut kapitali krüptoraha esmapakkumiste (ICO-de) kaudu.