30. märts 2017. a. | 13:46

LHV finantsportaal

Uudised Arvamusplats

Veebruaris valitsesid väärtpaberiturgudel positiivsed meeleolud. Aktsiaturud tõusid peaaegu kõikjal maailmas, toetudes eelkõige kõrgetele ootustele USA fiskaalpoliitika suhtes. Investorid on ostnud aktsiaid lootuses, et USA arhailist maksusüsteemi lihtsustatakse ja selle käigus alanevad ka maksud ning et aastaid järjest karmimaks muutunud regulatsioone hakatakse ajapikku lõdvendama.

Eesti II samba pensionifondide maht on täna veidi üle €3 miljardi. Järgmise 5 aastaga kasvab süsteemi maht ligi €7 miljardini. Ühelt poolt võimaldades ja teiselt poolt motiveerides fondivalitsejaid siinseid investeerimisvõimalusi rohkem ära kasutama, on võimalik viie aastaga Eestisse jätta sellest vähemalt 15% ehk üle 1 miljardi euro pensioniraha. See aitaks elavdada siinset majandust, arendada kohalikku kapitaliturgu ning luua lisandväärtust pensioniklientide jaoks.

Andres Viisemann 22.02.2017 12:22

Jaanuar oli aktsiaturgudel küllaltki rahulik. Maailma aktsiaturud tõusid eurodes arvestatuna 0,3%. Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturgude väikese languse (vastavalt -0,4% ja -0,3%) pööras kokkuvõttes positiivseks arenevate riikide aktsiaturgude 2,9% tõus.

LHV Pensionifondide XS, S, M, L ja XL haldustasumäärad on kahe aastaga langenud vastavalt 30%, 33%, 34%, 26% ja 34%. Järgmisel viiel aastal jätkub tasude langus veelgi - aastaks 2022 on LHV pensionifondide tasud võrreldes 2015. aastaga kukkunud klientide jaoks koguni 50%. Kui veel 2 aastat tagasi oli kogu Eesti pensionisüsteemi II samba keskmiseks haldustasumääraks ca 1,45%, siis aastal 2017 on see 1,08% ning järgmisel aastal peaks langema juba alla 1% piiri.

4. novembril toimus Eesti Koostöö Kogu poolt läbi viidud pensioni visioonikonverents Pension 2050, kus astus teiste seas sõnavõttudega üles nii Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, Koostöö Kogu programmi juht, sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht ja paljud teised. Välisriikide kogemusi jagasid esinejaid Rootsist ja Suurbritanniast.

Aktiivselt juhitud või passiivselt juhitud pensionifond – niimoodi üldistades ei saa öelda, et üks on parem kui teine. Samamoodi võiks küsida, kas inimesele meeldib rohkem lennuki- või laevasõit. Kui lennuk satub tugevasse turbulentsi, saab ta kõrgust juurde võtta või seda vähendada, et turbulentsist välja saada ja tagada sujuvam lend, kuid kui laev satub merel tormi kätte, ei ole muud varianti kui see torm ära kannatada ja edasi sõita. See, kes arvab veendunult, et eelistab laevasõitu, võib pärast tormise ilmaga laeval olemist oma eelistused ümber vaadata. Selle piltliku näitega saab väga palju paralleele tõmmata finantsturgudega.

Majandusele tooks kasu noorte ja näljaste ettevõtjate pealetung. Kui ettevõtja ei riski, kes siis veel, kirjutas 17. oktoobril Äripäevas ilmunud arvamusloos LHV Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.

Me kõik saame vanaks.  Ja mida edasi aeg läheb, seda kõrgemasse ikka meist enamik ka jõuab, sest oodatav eluiga pikeneb Eestis päris kiiresti. On vägagi reaalne, et nende jaoks, kes sel aastal esimest korda tööle läksid, saab keskmine eluiga olema mitte palju lühem kui üheksakümmend aastat, päris paljudele neist aga veelgi pikem.

Eesti kapitalituru nõrgaks kohaks tuleb pidada võlakirjaturu sisuliselt puudumist. Ettevõtete finantseerimine on suuresti pangalaenu keskne ning riigivõlakirjad puuduvad. Aktsia- ja kinnisvaraturul on meie kapitaliturgudel palju parem olukord.

Konkurentsiamet tegi hiljuti ettepaneku, et pensionifondi saaks vahetada sagedamini, kui 3 korda aastas. Iseenesest tuleb nõustuda, et selline piirang peab olema põhjendatud ning kui see pole, siis tuleks leevendada.

Heido Vitsur 7.09.2016 12:37

Juba tükk aega ei lähe meil kuigi hästi. Õigemini, meil ei lähe enam nii hästi, nagu olime lootnud või kui meil läks kuni aastani 2008.

Andres Viisemann 29.08.2016 11:03

Võiks arvata, et mida jõukamad on inimesed, seda vähem on neil põhjust muretseda tuleviku pärast. Põgus vaatlus kinnitab aga vastupidist. Mida jõukamaks muutub ühiskond, seda rohkem mõeldakse selle peale, kuidas tulevikus hakkama saada.

Heido Vitsur 25.08.2016 13:23

Kuigi Hiinas toimuvat jälgitakse üha tähelepanelikumalt, jääb laiema fookuse alla peamiselt siiski majanduse kasvutempo. Viimasel ajal küll selle aeglustumine. Kui kasvutempo alanemine ei ole prognoositust kiirem, ollakse rahul, sest siis on hirm Hiina kasvu järsu aeglustumise tagajärgede ees mõneks ajaks päevakorrast järjekordselt maha võetud.

Heido Vitsur 22.07.2016 9:33

Väide, et on olemas vale, suur vale ja statistika ei ole tegelikult üksnes teravmeelne ütlus,  vaid hoopis keeruline ja hädasti lahendamist ootav sotsiaalmajanduslik probleem. Pealegi selline probleem, millest suurel määral sõltub meie mistahes ettevõtmise edukus.

Viimasel ajal on selliste traditsiooniliste majanduskasvu võimalike kiirendite, nagu loodetav välisnõudluse kasv, tööjõumaksude alandamine või innovatsiooni tõhustamine,  kõrval hakatud üha enam rääkima ka sellest, et  majandusarengu toetamiseks oleks vaja Eesti majandusse senisest rohkem suunata kohalikke säästusid, eriti aga pensionifondidesse kogunenud  ja kogunevaid miljardeid.

Alustan tavaliselt oma investeerimisteemalisi esinemisi sissejuhatusega, et investeerimiseks on palju erinevaid viise ja võimalusi: mõnele sobib üks strateegia, teisele teine. Ma ei arva, et olen positsioonil väitma, milline tee on investeerimiseks teistest võimalustest parim. Mida kogenum on investeerija, seda paremini oskab ta näha võimalusi ja mõista riske, mis on investeerimisega paratamatult seotud.

Maailma riike võib liigitada mitut moodi: suurteks ja väikesteks, rikasteks ja vaesteks, nii lõpmatuseni. Liigitada võib ka selle järgi, kas neil on olemas toimiv pensionikindlustuse süsteem või mitte. Pensionikindlustusega riike saab omakorda jagada selle põhjal, kas kindlustus laieneb kõikidele või mitte, ning kõiki elanikke haarava pensionikorraldusega maid veel selle alusel, kas pensionisüsteem on põhiliselt rajatud põlvkondade vahelise solidaarsuse ideele või on süsteem personaalne.

Tõsiasjaga, et Eesti SKT reaalväärtus  pole nii kaua kriisieelset taset selgelt ületada suutnud, ei saa igavesti leppida. Seepärast on loomulik, et pärast nii paljude aastate möödumist ja kiirema majanduskasvu saavutamise lootuste luhtumist, on soovitud kasvu saavutamiseks hakatud traditsioonilistele meetmetele lootmise asemel ka neist erinevaid vahendeid otsima.

Finantsteenuste maailm on käimas läbi ilmselt üht murrangulisemat perioodi. Ühelt poolt toob üha kasvav tehnoloogiaettevõtete hulk klientideni senisest oluliselt parema kasutajamugavusega ja hinnaga uusi innovaatilisi teenuseid, teiselt poolt on karmistuvad reeglid viinud senised turuosalised olukorda, kus rahvusvaheliste maksete liikumiseks vajalike teenuste pakkumine on muutunud tülikaks ja kahjumlikuks tegevuseks, millest üritatakse väljuda.

Heido Vitsur 8.04.2016 11:25

Varade kallinemine ja 2008. aasta finantskriisist pääsemiseks kasutuselevõetud QE-d on pannud paljud, alates tavainimesest ja lõpetades ärimeeste ning teadlastega,  oma rahale mõeldes arutlema ka maailma rahanduse  tuleviku üle.  See on täiesti loomulik, sest vaatamata oma noorusele, ei tundu praegune katteta rahasüsteem just kõige parema tervise juures olevat.