LHV finantsportaal

Uudised Arvamusplats

Ausa näoga tulpdiagrammi ees „faktidest“ rääkimine, OECD allikale viitamine ja lubadus pankuritele usaldatud pensioniraha rahvale tagasi tuua, kõlab nagu poliitiku unistus. Kuid kas kaljukindlalt viidatud faktid on ikka tegelikult faktid või omakasupüüdlikud pooltõed? Ja kas inimesed üldse saavad aru, kui magusa jutuga tahetakse nende personaalsessse II samba pensionikassasse maksed lõpetada ja see raha suunata tänastele pensionäridele, jättes tänased töötajad paarikümne aasta pärast räästa alla, kes peavad ise vaatama, kuidas endaga pensionipõlves hakkama saada?

Kristo Aab 28.02.2019 13:27

Eesti majandus kasvas mullu 3,9%, mis märkis juba üheksandat järjestikust positiivse majanduskasvuga aastat. On paslik mõelda, kuhu oleme tänaseks jõudnud ja mis võimalused on siit edasi minekuks?

Gert Siniloo 25.02.2019 9:20

Mõne nädala eest avaldatud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) analüütikute raport sõnastas veel kord otsekohese ja konkreetse tõdemuse: see, kui palju inimene peaks oma pensioniks säästma, sõltub tema koduriigi pensionisüsteemist. Kui palju siis peaks üks keskmine eestlane täna raha pensioniks kõrvale panema?

Sajandeid vana ütlus, et „maailmas pole midagi muud kindlat kui surm ja maksud“, peab usutavasti paika ka täna. Enne surma tuleb loodetavasti aga ka pensionipõli ja riigi pensionipoliitika määrab ära selle, kes pensionäridele pensioni maksab ja kui suureks see kujuneb. 17. jaanuaril FinanceEstonia poolt korraldatud pensionidebatil arutleti just selle üle, kas ja kuidas Eesti pensionisüsteemi muuta võiks.

Andres Viisemann 30.01.2019 10:07

2018. aasta algas väärtpaberiturgudel korraliku optimismiga, kuid lõppes paraja segadusega. Maailmamajanduse tervise üle polnud põhjust väga nuriseda. USA majanduskasv oli mõõdukas ja ettevõtete kasumid suurenesid tublisti. Hiinas edasiminek küll aeglustus, kuid majandus kasvas ikkagi üle 6%.

Kristo Aab 28.01.2019 10:19

Eesseisvate Riigikogu valimiste ootuses on igal valijal kindlasti asjakohane küsida, mida peaks uus valitsus tegema, et Eesti majandus võimalikult heas korras püsiks? Erakondade majandusprogrammid on täis loosungeid: lubatakse kõrgemat palka, madalamaid makse, suuremaid toetuseid. Mis on aga need juurküsimused, mille ees uus valitsus end kevadel leiab ja mille lahendamisest Eesti majanduse käekäik järgnevatel aastatel tegelikult sõltub?

Liis Lepik 29.11.2018 11:20

LHV on alati rõhutanud, et meie missioon on aidata luua ja kasva­tada eesti kapitali. Eesti kapital on lisaks kohalikele ettevõte­tele ka meie inimesed, seega hõlmab kapitali kasvule panustami­ne ka tervisliku eluviisi propageerimist ja noorte finantsteadmiste arendamist.

Oktoober on alati olnud aktsiainvestorite jaoks närviline kuu, mil aktsiahinnad liiguvad tavalisest suuremas ulatuses. Nii 1929. kui ka 1987. aasta oktoobris olid USA aktsiaturud vabalanguses. Need börsikriisid on kirjutatud nii jõuliselt väärtpaberiturgude ajalukku, et oktoobrit on hakatud pidama aktsiahindade jaoks kehvapoolseks kuuks, kuigi statistika seda ei kinnita. Tänavu olid aktsiad oktoobris aga taas languses ja ainult üksikud turud, nagu Brasiilia ja Filipiinid, jäid plusspoolele.

Gert Siniloo 22.11.2018 15:15

Teise pensionisamba ümber puhkenud arutelu peaks keskenduma samba lammutamise asemel rahaasjade teadlikkuse tõstmisele. Enamikul meist on lihtsalt liiga vähe raha, et seda mitte kasvama panna, kuid praegu hoiame oma raha enamjaolt pangakontodel, kus see pidevalt väärtust kaotab.

Septembris olid rahvusvahelised väärtpaberiturud suhteliselt rahulikud. Põhja-Ameerika ja Euroopa aktsiaturud jäid väikesesse plussi, samal ajal kui arenevate turgude aktsiad lõpetasid taas miinuses. USA majandustsükkel on ülejäänud maailmaga võrreldes erinevas faasis ja see väljendub ka rahapoliitikas. Septembrikuus tõstis USA keskpank uuesti dollari lühiajalise intressi määra, kuna tööpuudus on väike ja majandus küllalt tugev. Tänavu oli see USA keskpangal juba kolmas kord intressimäärasid tõsta. Keskpank on ise märke andnud ja turud ootavad, et detsembris järgneb uus intressimääratõus: 0,25% võrra 2,5%-ni.

Vaatan Pensionikeskuse statistika rubriiki ning see näitab LHV suurima fondi (L fond) viimase 10 aasta keskmiseks tootluseks +6,05%. Riskantsema XL fondi puhul +6,58% ja tasakaalustatuma M fondi puhul +5,68%. Tegu on kulude järgse tootlusega keskmiselt viimasel 10 aastal.

«Ikka mööda Laagna teed, madal bemm, tagavedu.» Just nii vastab räppar Reket loos «Kõik» enda esitatud küsimusele «Mis kanaleid mööda siin ilmas liigub raha? Kus liigub võim, kus liigub edu?». Kes terasemalt ringi vaatab, see näeb, et bemm, millega luitunud teksadega 30-aastane Taavi Lasnamäel rallib, on oma pensionipõlvest kõigest aasta, võib-olla kahe kaugusel. Peaaegu iga teise eestlase auto on vähemalt kümme aastat vana ja uued, mis silma hakkavad, on suure tõenäosusega liisitud.

Henrik Roonemaa 20.09.2018 11:03

Kas te olete mõnikord võtnud endale aega tõsiselt mõelda selle üle, mis asi ikkagi on Facebook? Kas sõpradega suhtlemise kesk­kond? Meediaväljaanne? Kuulutusteleht? Turuplats või linna keskväljak? Propagandakanal? Või veel midagi muud?

Organisatsioonide ja inimeste vahel toimub sarna­selt loodusega pidev olelusvõitlus: nõrgimad lülid heidetakse turul kõrvale ja asendatakse millegi uuega, mis suudab paremini ellu jääda.

Andres Viisemann 26.06.2018 11:26

Maikuu oli väärtpaberiturgudel taas mõnevõrra närvilisem, kui Euroopa võlakirjaturgu tabas väike vapustus. Itaalia ja teiste Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade intressimäärad tõusid, kuna investoreid ehmatas hiljuti moodustatud Itaalia valitsuskoalitsiooni koosseis. Samas kahanes Saksamaa ja teiste konservatiivsema fiskaalpoliitikaga Euroopa riikide võlakirjade tootlus ja nende hinnad tõusid. Selle põhjustas väga väikse riskiga väärtpaberite nõudluse kasv.

Euroopa Komisjoni iga-aastane raport, sedapuhku 52-leheküljeline (link), tõmbab teravalt tähelepanu Eesti pensionitele ja vajadusele mõelda, kuidas pensionisüsteemi raha juurde kaasata, pensionite suurust tõsta ning vähendada demograafilistest trendidest tulenevat kasvavat ohtu, et üha suurem osa meie pensionäridest vaevleks vaesuse piiril. Kogu raportis mainitakse sõna „pension“ Eestile suunatud aruandes lausa 58 korda – näiteks Soome aruandest leiab seda sõna 23 korda, Suurbritannia puhul 13 ja Rootsi puhul 9 korda.

Pärast küllalt heitlikku aasta algust kujunes aprill rahvusvahelistel aktsiaturgudel valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Suurematest turgudest pakkusid parimat tulemust Jaapani ja Euroopa aktsiaturud, mis tõusid kohalikus valuutas mõõdetuna vastavalt 4,7% ja 4,6%. Eesti aktsiad jäid sel kuul 1,3%-ga miinusesse, kuid on aasta algusest alates pakkunud siiski suuremat tootlust kui Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud.

Märts oli maailma väärtpaberiturgudel endiselt rahutu. Suuremad rahvusvahelised aktsiaindeksid langesid kuuga keskmiselt 2–4%. Juba pikemat aega küllalt konservatiivset investeerimisstrateegiat järginud LHV pensionifondid on suutnud heitlikus turuolukorras klientide vara hästi säilitada.

Andres Viisemann 27.03.2018 12:37

Aasta on alanud LHV pensionifondide jaoks edukalt. Olukorras, kus kõik suuremad aktsiaturud olid veebruari lõpus punases, on LHV pensionifondid suutnud osakuomanike pensionivara kaitsta. Nimelt olid maailma aktsiaturud kaotanud aasta kahe esimese kuuga 2,1% oma väärtusest: Euroopa aktsiaturud 3,9% ja Põhja-Ameerika aktsiaturud eurodes mõõdetuna 2,6%. Seevastu Eesti ettevõtete aktsiad liikusid samal ajal suuremate turgudega võrreldes vastassuunas ning olid veebruari lõpuks 2,2% kallimad kui aasta alguses.

Aasta algas aktsiaturgudel tugeva tõusuga. Nii Euroopa kui ka USA turg kerkis jaanuaris eurodes mõõdetuna 1,6%, eriti hoogsalt liikusid aga ülespoole arenevate riikide aktsiaturud, tõustes kuuga 4,4%. Teistest rohkem kallinesid Ladina-Ameerika riikide ja Venemaa aktsiate hinnad. Ka Tallinna börs tegi aasta esimesel kuul 3,9% tõusuga korraliku tulemuse.