LHV finantsportaal

Uudised Arvamusplats

Mis on ühist Facebookil, makseteenuste direktiivil, Transferwisel, plokiahelal ja Berliini standardil? Kõik need tähistavad märksõnu, mis juhivad meid piirideta panganduse suunas. Küll mitte otse ja tagasilöökideta, mistõttu on ka kohalejõudmist vara ennustada, aga siiski. Kaduvad ja hägustuvad piirid võivad olla ruumilised, ajalised, aga ka sektori- ja ettevõttepõhised.

Andres Viisemann 20.12.2017 8:22

November oli väärtpaberiturgudel küllaltki rahulik kuu. USA ja Jaapani aktsiaturud tegid väikese tõusu, samal ajal kui Euroopa aktsiad kaotasid oma väärtusest 2,1%. Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate väärtus kasvas novembrikuus 1,8% võrra.

LHV pensionifondid on tänavu jõudsalt investeerinud kohalikesse võlakirjadesse – näiteks Transpordi Varahaldus, Tartu linn, Coop Pank. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann selgitab põhimõtteid, millest lähtudes tema juhitud fondid Eestisse investeeringuid teevad.

Heido Vitsur 5.12.2017 15:03

Kuna viimastel kvartalitel on sisetoodangu kasv olnud tundu­valt kiirem kui eelnenud aastatel, väidetakse meil üsna üksmeel­selt, et Eestil läheb praegu hästi. Vähemalt majanduses.

LHV Groupi järgmise viie aasta võimalik arengutee – kasv Eestis, finantstehnoloogiaettevõtete teenindamine Londonis ja avara pilguga ringivaatamine turul – võiks kasva­tada LHV väärtuse kolmekordseks.

Andres Viisemann 29.11.2017 9:36

Pärast väikest tagasilangust tänavu suvel liikusid aktsiaturud oktoobris taas tõusutrendis. Donald Trumpi võidu järel USA presidendivalimistel on S&P 500 aktsiaindeks tõusnud üle 20%. Pool sellest tõusust on seletatav ettevõtete kasumi kasvuga ja teine pool investorite optimismiga.

Kui 2012. aastal oli keskmise netopensioni ja netopalga suhe 43%, siis prognoosi kohaselt väheneb see 2027. aastaks 38%-ni ja 2042. aastaks juba 34%-ni. Vaadates peale aritmeetiliste keskmiste ka mediaankeskmisi, on näha veelgi suuremas ulatuses langust: 2012., 2027. ja 2042. aasta näitaja on vastavalt 70%, 56% ja 46%.

Finantstehnoloogia maastikul puhuvad endiselt väga positiivsed tuuled. Tehnoloogiaettevõtete edu hinnatakse selle järgi, kui palju nad investoritelt raha kaasavad ja selle mõõdupuu järgi on finantstehnoloogia kuum valdkond – selle aasta jooksul fintech-ettevõtete arengusse panustatud 12 miljardit dollarit riskikapitali raha. Lisaks “klassikalisele” riskikapitalile on sel aastal uue nähtusena kaasatud hinnanguliselt ligemale 3 miljardi USA dollari väärtuses uut kapitali krüptoraha esmapakkumiste (ICO-de) kaudu.

Andres Viisemann 27.10.2017 11:03

Pärast suvist pausi jätkasid aktsiaturud septembris tõusu. Nii USA kui ka Saksamaa aktsiaindeks saavutasid kuu lõpus oma kõigi aegade kõrgeima taseme, jõudes vastavalt 2519 ja 12 809 punktini.

Üürimiseks soetatava kinnisvara järsku suurenemist kütavad paljud turuosalised kaasa. See on jätnud mulje sisuliselt riskivabast ärist, mida kõik tahavad teha ja mille puhul oleme näinud juba ka pettumusi, rääkis LHV Grupi juht Madis Toomsalu.

Mis on ühist Kopenhaageni lennujaamal, Müncheni ja Frankfurdi suurtel kinnisvarahalduse ettevõtetel, maailma suuruselt viiendal toiduainetootjal Kraft Heinzil ning teede ja meretuulepargi ehitustel Hollandis? LHV Varahalduse investeeringute juht Romet Enok toob Ärilehes ilmunud arvamusloos välja, et kõik need ettevõtmised on viimastel aastatel kaasanud laenuraha võlakirjade vormis otse pensionifondidelt või kindlustusettevõtetelt.

LHV Panga ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Indrek Nuume kirjutab Redgate Capitali blogis, et pankade laenu andmise soov on praegu kõrge, aga järjest nõudlikumaks lähevad ka pangandusregulatsioonid. Pankadele antakse järjest üle politseifunktsioone ning karistused rahapesutõkestamise või tunne oma klienti põhimõtte rikkumise eest on karmid. Me oleme selgelt jõudnud ülereguleerituse faasi ning panganduse võimalikud tulevikuprobleemid ja raha kaotamine ei ole enam seotud niivõrd panganduse põhiäri - laenu andmisega, vaid hoopis andmekaitse, rahapesu tõkestamise ja infotehnoloogiast tulenevate riskidega. Uue kriisi märksõnaks saab olema usalduse kriis.

August oli väärtpaberiturgudel suviselt rahulik. Maailma aktsiaturud jäid eurodes mõõdetuna väikesesse (0,5%) miinusesse. Euroopa aktsiaturud langesid seejuures 0,8% ja Põhja-Ameerika aktsiaturud 0,6%. Nii Põhja-Ameerika kui ka Lääne-Euroopa aktsiaturud tegid eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses läbi mõõduka tõusu ning on jõudnud ettevõtete teenitavate kasumitega võrreldes küllalt kõrgele hinnatasemele.

Juuli oli väärtpaberiturgudel rahulik kuu. Pärast mõõdukat tõusu aasta esimesel poolel on aktsiaturud oma hoo kaotanud. Enamik suurematest aktsiaturgudest jäi juulis väikesesse miinusesse. Euroopa aktsiad langesid 0,6% ja Põhja-Ameerika aktsiad kaotasid eurodes mõõdetuna 1,2% oma väärtusest.

Ärimaailmas kutsutakse kiiresti kasvavaid ettevõtteid gasellideks. Need on ettevõtted, mis suurendavad oma ärimahtusid galopeerivalt ehk on kasvatanud käivet ja kasumit viimase kolme aasta jooksul vähemalt 50 protsen­ti. LHV-gi on selline kiiresti kasvav gasell, loodetavasti ka kolme järgmise aasta jooksul.

Juuni oli väärtpaberiturgudel rahulik kuu. Euroopa aktsiad jäid juunis 2,5%-ga miinusesse ja Põhja-Ameerika aktsiaturud kaotasid eurodes mõõdetuna 0,7% oma väärtusest. Varasemat pikaajalist tõusu arvestades ei ole see kuigi märkimisväärne liikumine.

Mai oli väärtpaberiturgudel taas rahulik kuu. USA suurimate ettevõtete aktsiate liikumist peegeldav S&P500 aktsiaindeks saavutas maikuus järjest uusi tippe. Paistab, et investorid ei hooli väärtpaberiturgudel varitsevatest riskidest enam samal määral kui varem, ega vähenda oma riskipositsioone enne puhkuseperioodi algust nagu vanasti. Ja miks nad peaksidki seda tegema, kui taevas tundub sinisem, ilm soojem ning kõikidele keerulistele probleemidele paistab olevat küllaldaselt lihtsaid lahendusi?

Müüme riigiettevõtted ja investeerime tehnoloogia arengusse, kirjutas LHV äripanganduse juht Arko Kurtmann Äripäevas.

Aprill oli väärtpaberiturgudel rahulik kuu. Maailma aktsiaturud kaotasid eurodes mõõdetuna oma väärtusest 0,3%, kuid sellele vaatamata olid aprilli lõpus 5,2% kõrgemal kui aasta alguses. Kuna USA dollar on olnud aasta esimestel kuudel kerges langustrendis, siis ka USA aktsiate tootlus on jäänud Euroopa aktsiaturgudele alla. Kuigi keskpangad väldivad tunnistamist, et nad rahapoliitikat seades kaaluvad ka oma otsuste mõju valuutaturgudele, siis investorite jaoks on rahapoliitikal väga oluline roll valuutakursside kujunemisel. Praegu tundub, et valuutaturud ei usu, et dollari ja euro intressimäärade erinevus võiks veelgi kasvada. Kui kolm aastat tagasi oli 6 kuu EURIBOR +0,4% ja sama perioodi USD LIBOR +0,32%, siis aprilli lõpuks langes 6 kuu EURIBOR -0,25%-ni, samas kui 6 kuu USD LIBOR tõusis 1,43%-ni. Seega intressimäärade vahe on 1,68%. Viimati oli euro-dollari intressimäärade erinevus samal tasemel 2006. aasta lõpus.

Eesti pensionifondide seas on LHV olnud seni kõige aktiivsem Eesti majandusse investeerija, ennekõike alates hiljutisest investeerimisfondide seaduse muutmisest, mis pakub investeerimisel suuremat paindlikkust. Muudatusega võimaldati pensionifondidel võtta ettevõtetes märksa suuremaid osalusi (isegi kuni 100%) ja laiendati lubatud varaklasside spektrit. Varem oli fondidel lubatud võtta ühes ettevõttes kuni 10% suurune osalus.