LHV finantsportaal

Uudised Arvamusplats

Liis Lepik 29.11.2018 11:20

LHV on alati rõhutanud, et meie missioon on aidata luua ja kasva­tada eesti kapitali. Eesti kapital on lisaks kohalikele ettevõte­tele ka meie inimesed, seega hõlmab kapitali kasvule panustami­ne ka tervisliku eluviisi propageerimist ja noorte finantsteadmiste arendamist.

Oktoober on alati olnud aktsiainvestorite jaoks närviline kuu, mil aktsiahinnad liiguvad tavalisest suuremas ulatuses. Nii 1929. kui ka 1987. aasta oktoobris olid USA aktsiaturud vabalanguses. Need börsikriisid on kirjutatud nii jõuliselt väärtpaberiturgude ajalukku, et oktoobrit on hakatud pidama aktsiahindade jaoks kehvapoolseks kuuks, kuigi statistika seda ei kinnita. Tänavu olid aktsiad oktoobris aga taas languses ja ainult üksikud turud, nagu Brasiilia ja Filipiinid, jäid plusspoolele.

Gert Siniloo 22.11.2018 15:15

Teise pensionisamba ümber puhkenud arutelu peaks keskenduma samba lammutamise asemel rahaasjade teadlikkuse tõstmisele. Enamikul meist on lihtsalt liiga vähe raha, et seda mitte kasvama panna, kuid praegu hoiame oma raha enamjaolt pangakontodel, kus see pidevalt väärtust kaotab.

Septembris olid rahvusvahelised väärtpaberiturud suhteliselt rahulikud. Põhja-Ameerika ja Euroopa aktsiaturud jäid väikesesse plussi, samal ajal kui arenevate turgude aktsiad lõpetasid taas miinuses. USA majandustsükkel on ülejäänud maailmaga võrreldes erinevas faasis ja see väljendub ka rahapoliitikas. Septembrikuus tõstis USA keskpank uuesti dollari lühiajalise intressi määra, kuna tööpuudus on väike ja majandus küllalt tugev. Tänavu oli see USA keskpangal juba kolmas kord intressimäärasid tõsta. Keskpank on ise märke andnud ja turud ootavad, et detsembris järgneb uus intressimääratõus: 0,25% võrra 2,5%-ni.

Vaatan Pensionikeskuse statistika rubriiki ning see näitab LHV suurima fondi (L fond) viimase 10 aasta keskmiseks tootluseks +6,05%. Riskantsema XL fondi puhul +6,58% ja tasakaalustatuma M fondi puhul +5,68%. Tegu on kulude järgse tootlusega keskmiselt viimasel 10 aastal.

«Ikka mööda Laagna teed, madal bemm, tagavedu.» Just nii vastab räppar Reket loos «Kõik» enda esitatud küsimusele «Mis kanaleid mööda siin ilmas liigub raha? Kus liigub võim, kus liigub edu?». Kes terasemalt ringi vaatab, see näeb, et bemm, millega luitunud teksadega 30-aastane Taavi Lasnamäel rallib, on oma pensionipõlvest kõigest aasta, võib-olla kahe kaugusel. Peaaegu iga teise eestlase auto on vähemalt kümme aastat vana ja uued, mis silma hakkavad, on suure tõenäosusega liisitud.

Henrik Roonemaa 20.09.2018 11:03

Kas te olete mõnikord võtnud endale aega tõsiselt mõelda selle üle, mis asi ikkagi on Facebook? Kas sõpradega suhtlemise kesk­kond? Meediaväljaanne? Kuulutusteleht? Turuplats või linna keskväljak? Propagandakanal? Või veel midagi muud?

Organisatsioonide ja inimeste vahel toimub sarna­selt loodusega pidev olelusvõitlus: nõrgimad lülid heidetakse turul kõrvale ja asendatakse millegi uuega, mis suudab paremini ellu jääda.

Andres Viisemann 26.06.2018 11:26

Maikuu oli väärtpaberiturgudel taas mõnevõrra närvilisem, kui Euroopa võlakirjaturgu tabas väike vapustus. Itaalia ja teiste Lõuna-Euroopa riikide võlakirjade intressimäärad tõusid, kuna investoreid ehmatas hiljuti moodustatud Itaalia valitsuskoalitsiooni koosseis. Samas kahanes Saksamaa ja teiste konservatiivsema fiskaalpoliitikaga Euroopa riikide võlakirjade tootlus ja nende hinnad tõusid. Selle põhjustas väga väikse riskiga väärtpaberite nõudluse kasv.

Euroopa Komisjoni iga-aastane raport, sedapuhku 52-leheküljeline (link), tõmbab teravalt tähelepanu Eesti pensionitele ja vajadusele mõelda, kuidas pensionisüsteemi raha juurde kaasata, pensionite suurust tõsta ning vähendada demograafilistest trendidest tulenevat kasvavat ohtu, et üha suurem osa meie pensionäridest vaevleks vaesuse piiril. Kogu raportis mainitakse sõna „pension“ Eestile suunatud aruandes lausa 58 korda – näiteks Soome aruandest leiab seda sõna 23 korda, Suurbritannia puhul 13 ja Rootsi puhul 9 korda.

Pärast küllalt heitlikku aasta algust kujunes aprill rahvusvahelistel aktsiaturgudel valdavalt positiivse tootlusega kuuks. Suurematest turgudest pakkusid parimat tulemust Jaapani ja Euroopa aktsiaturud, mis tõusid kohalikus valuutas mõõdetuna vastavalt 4,7% ja 4,6%. Eesti aktsiad jäid sel kuul 1,3%-ga miinusesse, kuid on aasta algusest alates pakkunud siiski suuremat tootlust kui Euroopa ja Põhja-Ameerika aktsiaturud.

Märts oli maailma väärtpaberiturgudel endiselt rahutu. Suuremad rahvusvahelised aktsiaindeksid langesid kuuga keskmiselt 2–4%. Juba pikemat aega küllalt konservatiivset investeerimisstrateegiat järginud LHV pensionifondid on suutnud heitlikus turuolukorras klientide vara hästi säilitada.

Andres Viisemann 27.03.2018 12:37

Aasta on alanud LHV pensionifondide jaoks edukalt. Olukorras, kus kõik suuremad aktsiaturud olid veebruari lõpus punases, on LHV pensionifondid suutnud osakuomanike pensionivara kaitsta. Nimelt olid maailma aktsiaturud kaotanud aasta kahe esimese kuuga 2,1% oma väärtusest: Euroopa aktsiaturud 3,9% ja Põhja-Ameerika aktsiaturud eurodes mõõdetuna 2,6%. Seevastu Eesti ettevõtete aktsiad liikusid samal ajal suuremate turgudega võrreldes vastassuunas ning olid veebruari lõpuks 2,2% kallimad kui aasta alguses.

Aasta algas aktsiaturgudel tugeva tõusuga. Nii Euroopa kui ka USA turg kerkis jaanuaris eurodes mõõdetuna 1,6%, eriti hoogsalt liikusid aga ülespoole arenevate riikide aktsiaturud, tõustes kuuga 4,4%. Teistest rohkem kallinesid Ladina-Ameerika riikide ja Venemaa aktsiate hinnad. Ka Tallinna börs tegi aasta esimesel kuul 3,9% tõusuga korraliku tulemuse.

Andres Viisemann 26.01.2018 15:27

Rahvusvahelised finantsturud oli 2017. aastal investorite vastu üle ootuste lahked ning pakkusid neile, kes julgesid riskida, kerget tootlust. LHV pensionifondid on aga olnud juba päris mitu aastat riskimisega ettevaatlikud. Selle otsene põhjus on asjaolu, et nii aktsiate, võlakirjade kui ka kinnisvara hinnad on väga kallid võrreldes kassavoogudega, mida need varad pakuvad.

Indeksfondidesse investeerimise ja keskpankade sekkumise tulemus ilmneb eriti teravalt võlakirjaturgudel. Kui võtta näiteks euroala 2016. aasta andmed, moodustasid Itaalia ja Hispaania sellest kahe peale kokku – eri meetoditel arvutades – veidi üle veerandi. Et aga mõlemad riigid on suured laenajad, kujunes nende riikide võlakirjade osakaaluks indeksifondides kokku ligikaudu 40%.

Riskivarade jaoks oli 2017. aasta taas edukas. Riskivaradeks loeme kinnisvara, aktsiaturgude ja erakapitaliinvesteeringuid koos vastavate fondidega. Mullu andis iga sellise segmendi portfell vähemalt 12% tootlust.

Mis on ühist Facebookil, makseteenuste direktiivil, Transferwisel, plokiahelal ja Berliini standardil? Kõik need tähistavad märksõnu, mis juhivad meid piirideta panganduse suunas. Küll mitte otse ja tagasilöökideta, mistõttu on ka kohalejõudmist vara ennustada, aga siiski. Kaduvad ja hägustuvad piirid võivad olla ruumilised, ajalised, aga ka sektori- ja ettevõttepõhised.

Andres Viisemann 20.12.2017 8:22

November oli väärtpaberiturgudel küllaltki rahulik kuu. USA ja Jaapani aktsiaturud tegid väikese tõusu, samal ajal kui Euroopa aktsiad kaotasid oma väärtusest 2,1%. Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate väärtus kasvas novembrikuus 1,8% võrra.

LHV pensionifondid on tänavu jõudsalt investeerinud kohalikesse võlakirjadesse – näiteks Transpordi Varahaldus, Tartu linn, Coop Pank. LHV pensionifondide juht Andres Viisemann selgitab põhimõtteid, millest lähtudes tema juhitud fondid Eestisse investeeringuid teevad.