Aprillis kirjutasin Ärilehes pikemalt, miks tänases Eestis „Pensioni osas saad vaid endale loota“ ning miks sel aastal esmakordselt antud võimalust oma II samba sissemakse määra 2% pealt 4% või 6% peale tõsta peaksid kõik kindlasti ka kasutama. 40-aastase kogumisperioodi jooksul suurendab 2% sissemakse asemel 6% sissemakse määra kasutamine inimese kogupensionit ligi veerandi võrra.

Oktoobri lõpus alguse saanud USA aktsiaturu tõusu taga on tehnoloogiaettevõtete tugevad majandustulemused, samuti ootus, et sealne keskpank alandab kiiresti intressimäärasid. Kui 2023. aasta lõpus vihjas USA keskpank, et langetab intressimäärasid 2024. aasta jooksul kolmel korral, siis turud paistsid lootvat, et seda tehakse isegi neli või viis korda.

Veel 2022. aasta alguseni olid kinnisvara- ja ehitusettevõtted õitsengul ning uusi hooneid, rajatisi kerkis nii, et sarikapidudel ei paistnud lõppu tulevat. Vahepeal sektorisse tühimiku löönud koroonakriisi algusaasta ebakindlus oli ületatud, inimeste pangakontod kulutamata rahast kosunud ning laenumahud kasvasid julgelt. Kinnisvara ja ehitus pidutsesid sõna otseses mõttes katku ajal.

On viimane aeg tunnistada, et oleme oma elu korraldamisel millestki valesti aru saanud või midagi õigel ajal tegemata jätnud, sest aruka toimimise korral saaksime veel midagi päästa.

Turud ootavad, et nii USA kui ka Euroopa Keskpank alandavad tänavu intressimäärasid, küsimus on vaid selles, millal ja kui palju.

Iga aasta 1. aprillil indekseeritakse riigi eelarvest makstavaid pensione vastavalt möödunud aastal aset leidnud sotsiaalmaksu laekumise kasvule (80% indeksist) ja inflatsioonile (20% indeksist). Kuna eelmine aasta tähistas veel kiire palgakasvu aastat, siis sarnaselt aasta varasemega on ka sel korral pensionäril oodata kena „palgatõusu“ – keskmine pension tõuseb 700 euro pealt 774 euroni.

Selle aasta esimesel kuul jätkasid arenenud riikide aktsiaturud mullu oktoobris alanud tõusutrendis. USA 500 suurima ettevõtte väärtust kajastav S&P 500 indeks kerkis jaanuaris 1,6% ja Euroopa suurettevõtteid järgiva Euro Stoxx 50 indeksi väärtus 2,9%. Arenevate riikide aktsiaturgude väärtus samas kahanes: MSCI Emerging Marketsi aktsiaindeksi väärtus langes 4,7%. Selle taga oli suuresti Hiina aktsiaturgude rohkem kui 10% alanemine.

Koos 2024. aasta algusega avaneb inimestel võimalus esitada avaldus oma isiklikule pensionikontole raha kogumiseks senise 2%(enda brutopalgast)+4%(riigilt sotsiaalmaksu arvelt) skeemi asemel ka 4+4 või 6+4 skeemi alusel. Suuremad pensionimaksed ise hakkavad liikuma avalduse esitamisele järgnevast aastast, st 2025. aastast. Kas, miks ja kes peaks oma II samba makseid suurendama?

November oli väärtpaberiturgudel tugevalt positiivne kuu. Ameerika Ühendriikide 500 suurettevõtte väärtuse muutust kajastav S&P 500 indeks tõusis pärast kolm kuud kestnud langust 8,9%. Euroopa suurfirmade käekäiku näitava Stoxx50 indeksi väärtus kasvas samuti 8% võrra.

I samba ehk riikliku vanaduspensioniiga hakkas alates 2017. aastast 3 kuu kaupa aastas tõusma ja jõuab 2026. aastal 65 aastani. 2024. aastal on vanaduspensionieaks 64,5 aastat. Eestis on ca 305 tuhat vanaduspensionäri, neist 28 tuhat on läinud pensionile ennetähtaegselt. Ennetähtaegse pensionile minemise õigus tekib 5 aastat enne vanaduspensioniiga, reeglina toob varem pensionile minemine kaasa väiksema pensioni, kuid mitte alati.

Oktoobrikuu kaotused aktsiaturgudel olid tõenäoliselt seotud ennekõike ootustega selle suhtes, mida otsustavad Euroopa Keskpank ja USA Föderaalreserv oma rahapoliitika koosolekutel kuu lõpus. Eksisteeris siiski väike risk, et need kaks keskpanka võivad intressimäärasid tõsta.

Kui Mark Twain üle saja aasta tagasi «Kirjades maa pealt» pidas õigeks lasta inglil kirjutada: «Nende (inimeste) peas valitseb kohutav segadus mida nad ise uhkustades oma mõistuseks nimetavad – mistahes õigest faktist teevad nad ilmtingimata vale järelduse» ei mõelnud ta Eesti poliitikute peale. Kuid nagu elutark piibli Koguja juba aastatuhandeid tagasi tähele pani, ei ole midagi uut päikese all.

Finantsturgude jaoks olid septembrikuu olulisimad sündmused Euroopa ja USA keskpanga rahapoliitika koosolekud ning USA riigieelarve läbirääkimised parlamendis.

Ameerika Ühendriikide keskpank FED alustas intressimäärade tõstmist 2022. märtsis ja 2023. aasta augusti lõpuks oli ta kergitanud lühiajalist intressimäära 11 korral tasemeni 5,25%. Kuigi viimase 12 kuu inflatsioonitempo oli augusti lõpuks aeglustunud 3,7%-ni, on see endiselt kiirem kui keskpanga poolt seotud eesmärk, mis on 2%. Ei ole välistatud, et FED tõstab intressimäärasid tänavu veel vähemalt ühel korral. USA valitsuse kümneaastaste võlakirjade intressimäär oli augusti lõpus 4,11%. Seega võib tõdeda, et USA-s on üle väga pika aja reaalintressimäärad taas positiivsed.

Järgnev arvamuslugu on "Eesti majanduses miski ei klapi" järg.

Ainult tagasivaate peeglit kasutades muutub edasisõitmine järjest riskantsemaks

Kui veel möödunud sajandi lõpus võis mõelda, et ajalugu on lõppenud ja areng lähebki sellest punktist edasi lineaarse loogika järgi, siis nüüd on selge, et meie  lähitulevik ja isegi ka olevik kipuvad  kujunema mõnevõrra teistsuguses maailmas ja teistsuguseks, kui seda olid äsja möödunud aastad. Eriti aga meil, siin Eestis.

Praeguse põlvkonna aktsiainvestorid on vaieldamatult väga optimistlik seltskond, kes näeb maksimaalse riski võtmises ainult võimalust rohkem teenida. Kui majanduskeskkond on keeruline ja keskpangad alandavad intressimäära, siis peavad nad seda kasulikuks, kuna madalad intressimäärad tõstavad varade hinda sellest hoolimata, mis seisus on majanduskeskkond. Kui majanduskeskkond on kuum ja inflatsioon vohab ning keskpangad tõstavad intressimäärasid, siis tõusevad aktsiaturud samuti. Põhjus on selles, et loodetakse, et lõputult ei saa intressimäärad ju tõusta ja varsti on need taas langustrendis.

Samal ajal kui Eestis näib elu kulgevat täitsa tavalist ja Covidi-aastatega võrreldes tunduvalt elurõõmsamat suvist rada, paistab Eurostati andmetest välja hoopis teistsugune olukord.

Meil pole eriti kombeks mõelda sellele, milline on elu pärast 65. eluaastat ning miks on pensionäride võimalused Eestis ja teistes arenenud maades nii erinevad.

Juuni oli väärtpaberiturgudel üle ootuste hea: USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks kerkis dollaris mõõdetuna 6,5% ja Euroopa vastav indeks Euro Stoxx 50 kallines 4,3%. Jaapani aktsiaturu tootluseks kujunes tänu jeeni langevale kursile suisa 7,5%.

LHV pensionifond L on silma paistnud väga stabiilsete pikaajaliste tulemustega. Aastate lõikes on fond positiivse tootluse saavutanud juba 11 aastat järjest ning seda vaatamata pidevale turbulentsile finantsturgudel. Pensionifond L on ilma suuremate langusteta suutnud üle elada mitmed negatiivsed sündmused nagu 2022. aastal alanud Ukraina sõda, 2020. aastal alanud COVID pandeemia, 2018. aasta USA keskpanga intressitõusud ja Hiina-USA kaubandussõja kui ka 2015-16. aasta finantsturgude languse, mida iseloomustas Hiina börsi suur langus, Kreeka võlakriis ning Brexit.