Shutterstock
Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida vaeste riikide massirahutuste järel on naftarikka Saudi Araabia kuningas Abdullah võtnud lühikese aja jooksul vastu otsuse jagada erinevate toetuste ja programmide läbi välja enam kui $130 miljardit – see võrdub riigi 8 kuu naftaekspordist saadava summaga.
Esimesest vastuvõetud finantspaketist teatati 24. veebruaril – summaks oli siis $36 miljardit ja eesmärgiks vältida välisriikide rahutuste levimist riiki. Programm nägi ette raha kulutamist haridus- ja tervishoiusüsteemi parandamiseks ning infrastruktuuri ehitamiseks. Avaliku sektori töötajaid said lisaks 15%lise palgatõusu ning kergitati nii töötu abirahasid kui ka üliõpilastele makstavate õppetoetuste suurusi.
Teine finantspakett tehti teatavaks vähem kui kuu aega hiljem – juba 20. märtsil – kogusummas $94 miljardit. Paketi nimeks pandi tabavalt „21 Kuninglikku Käsku“. Tegu on tõeliselt suure paketiga, kuna see moodustab 21% riigi 2010. aasta SKPst või 56% 2010. aasta riigi tegelikest eelarvekulutustest. Veebruari ja märtsi finantspaketid kokku on aga ligi 30% riigi SKPst, mis nüüd täiendavalt majandusse süstitakse. Osa sellest rahast läheb käiku kohe, kuid osa on mõeldud mitme aastaste plaanide täideviimiseks, mis toetavad Saudi Araabia majanduskasvu ka 2012. ja 2013. aastal. Märtsi paketiga tõsteti töötuabiraha €370 peale kuus, miinimumpalk €560 peale kuus, kõik riigitöötajad said kahe kuu palga suuruse „boonuse“ ja kõik üliõpilased said kahe kuu õppetoetuse suuruse „boonuse“. Riigi vaestele otsustati ehitada 500 000 uut eluaset. Kuidas saab üks riik endale nii suuri kulutusi lubada? Vastuseks on kõrged naftahinnad, mis selle eelarveaugu nafta müügist 8 kuuga ära täidavad ning kindlustunnet sellist otsust vastu võtta lisavad riigi $450 miljardi suurused reservid. Vastuvõetud finantspakettide toel prognoosib IMF Saudi Araabiale 2011. aastaks ca +7.5%list reaal-SKP kasvu.
Saudi Araabial on maailma suurimad naftareservid ja Venemaa järel on tegu suuruselt teise naftatootjaga. Riigi SKPst moodustab naftatootmine ca 40%, kuid eelarve tuludest lausa 80%-90%, mistõttu on Saudi Araabia võimekus riigi tasandil raha kulutada üsna üheselt seotud naftahindadega. Saudi Araabia naftapuurimise eest vastutab riigiettevõte Saudi Aramco. Saudi Araabia pealinnaks on riigi keskel asuv Riyadh, keeleks araabia ja rahvaarvuks ca 25 miljonit.
Kuigi palju on räägitud sellest, et Saudi Araabia naftavarud on kiiresti vähenemas (et olemasolevate väljade tootmismahud kukuvad isegi kuni 8% aastas ja seda kompenseeritakse pidevalt uute puurtornide avamisega), on reaalsus see, et päris täpselt ei tea seda keegi ja ka hinnangud riigi tegelike naftavarude kohta varieeruvad suurtes vahemikes. Maikuus finantskanalil CNBC esinenud Saudi Araabia üks tuntumaid nägusid kuningas Abdullah vennapoeg prints Al-Waleed bin Talal, kes on oma varanduse kokku ajanud edukate investeeringutega rahvusvahelistel börsidel ja kinnisvaraturgudel, kinnitas samuti, et tema teadmiste kohaselt on hirmud Saudi Araabia naftavarude lõppemise kohta ülepaisutatud. Forbesi ajakirja andmeil maailma 30 rikkaima inimese hulka kuuluv Al-Waleed väitis, et täna ca 9 miljonit barrelit naftat päevas tootev riik suudab tegelikult toota 12.5 miljonit barrelit päevas ning teatud tehniliste täienduste sisseviimisel vajadusel isegi kuni 15 miljonit barrelit päevas (kuigi Saudi Araabia saadik OPECis on öelnud, et järgmise kahe aastakümne jooksul riik potentsiaalset tootmismahtu üle 12.5 miljoni barreli päevas tõsta ei plaani) – tänaste tootmismahtude juures peaks Al-Waleedi sõnul naftat riigil jätkuma veel 95 aastaks, kuid nagu varasemalt sai juba öeldud, siis tegelikult päris täpselt ei tea seda keegi.
Saudi Araabia naftamaardlad asuvad eelkõige riigi idakaldal:
Allikas: Saudi Aramco
Saudi Araabia börsilt leiab investeerimiseks mitmeid huvitavaid ettevõtteid. Näidetena võib siinkohal ära märkida maailma ühe suurima tööstus-, terase- ja keemiaettevõtte Saudi Basic Industries Corporationi (SABIC). SABIC kaupleb 11.6x 2011. aasta prognoositaval ja 10.3x 2012. aasta prognoositaval kasumil, dividendimäär jääb 3% ja 4% vahele. SABICi müügitulud peaksid 2011. aastal kasvama ca 22% ja 2012. aastal 10%. Saudi Araabia börsil kaupleb ka Lähis-Ida suurim integreeritud piimatoodete ettevõte Almarai, mis läks börsile 2005. aastal ning näiteks 2006. aastal oli Forbesi küsitluse põhjal tegu Araabia maailma ühe tuntuima brändiga. Almarai aktsiad kauplevad 15.4x 2011. aasta prognoositaval ja 13.3x 2012. aasta prognoositaval kasumil, dividendimäär jääb 2% ja 3% vahele. Almarai müügituludele prognoositakse 2011. aastal kasvu ca 15% ja 2012. aastal 14% ja 2013. aastal veel 13%. Lähis-Ida rahvastiku kasv ja ostuvõime tõus aitavad Almarail kasvu näidatata ka edaspidi. Lisaks leiab Saudi Araabia börsilt sarnaselt teistele Lähis-Ida riikidele atraktiivse valuatsiooniga pankasid.
Alloleval graafikul olen ära toonud Saudi Araabia börsi viimase 10 aasta liikumise – 2004. ja 2005. aastal elati üle börsimull ja 2006. aastal börsikrahh. Lisaks tõi globaalne finantskriis 2008. aastal ka sealseid turge ca 55% madalamale.
LHV Pärsia Lahe Fond plaanib alustada investeeringutega Saudi Araabia turule juba selle aasta suvel.
Tuletame meelde, et kõigil juba olemasolevatel ja ka uutel investoritel on 8. aprillist kuni 8. juunini (k.a) võimalik siseneda Lähis-Ida regiooni energiarikastesse riikidesse investeerivasse LHV Pärsia Lahe Fondi (lingid siin ja siin) tavapärase 2% sisenemistasu asemel tasuta ehk 0%ga.
Joel Kukemelk
LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht
Loe ka varasemad artikleid Lähis-Ida energiarikaste riikide kohta:
Araabia Ühendemiraadid – Abu Dhabi tõus ja Dubai taastumine
Katar – maailma suurim vedelgaasi eksportija
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
