Hetkel on investorite tähelepanu koondunud ainult lähitulevikule ja kiirete muutuste taustal ei soovita enam pikaajalisi trende prognoosida. Teisalt tajub aga tõenäoliselt igaüks, et maailmamajandus on läbi tegemas fataalse tähtsusega muutusi ja Standard Chartered Banki analüütikud ütlevad, et meil tuleb valmis olla millekski suureks.
Standard Chartered Banki analüütikute sõnul oleme me uue ja järjekorras juba kolmanda supertsükli alguses. Esimene neist leidis aset 19. sajandi teises pooles (1870-1913), kui majandus kasvas aastas keskmiselt 2,7%, mis oli tervelt 1% rohkem, kui eelneva poole sajandi jooksul nähti. Sellest tsüklist lõikas kasu USA, tõustes maailma suurimaks majanduseks. Teine tsükkel leidis aset peale Teist maailmasõda kuni 1970. aastani, mis tõi kasu Aasiale ja eriti Jaapanile, mis kasvatas oma majanduse osakaalu maailmas 3% pealt 10% peale.
Kahe tsükli kiire majanduskasv oli mõjutatud mitmest erinevast tegurist. Esimese tsükli alustalaks oli kahtlemata tööstusrevolutsioon ja teise tsükli puhul mängis olulist rolli sõjajärgse Euroopa üles ehitamine. Kolmanda ehk käesoleva tsükli võtmesõnadeks on rahvaarvu suurenemine ja arenevad riigid.
Analüütikud möönavad, et jutt uuest supertsüklist nüüd, mil maailmamajandus on seismas uue kriisi lävel, võib tunduda lausa utoopiline. Kuid ometi jäävad analüütikud enda visioonile kindlaks ning ütlevad, et maailmamajanduse võimukese on liikumas Läänest Itta ja uus tõusutsükkel sai alguse juba 2000. aastal. Antud tsükli vundamendiks saavad olema kolm peamist tegurit:
Majandusskaala: Siin peavad analüütikud silmas eelkõige riike, millede majandus hakkab tulevikus globaalsel skaalal aina suuremat tähtust omama. Analüütikute sõnul on Hiina hetkel läbi tegemas tööstusrevolutsiooni ja samasugust trendi on näha ka Indoneesias ja Indias, millega kaasneb urbaniseerumine ja suurem keskklass.
Hetkel moodustab USA majandus maailma SKT-st 24%, Euroopa Liit 27% ja Jaapan 9%, mis kokku on 60%. Kuid oluline on, et nendes kolmes piirkonnas elab ainult 15% maailma rahvastikust. Isegi kui kaasata siia nimekirja Kanada ja Austraalia siis koguni 84% maailma rahvastikust elab arenevates riikides. Kui esimese tsükli ajal arenevad riigid moodustasid 20% globaalsest kasvust ja teise tsükli ajal 28%, siis nüüd prognoosivad analüütikud, et 2030. aastaks tuleb 68% globaalsest kasvust just arenevatest riikidest.
Teine oluline aspekt on kaubandus. Täna on maailm rohkem avatud kui kunagi varem ja sellest tulenevalt on suurenenud ja suureneb ka edaspidi kaubavahetus. Näiteks, kui India majandus muutuks veelgi avatumaks, siis see omaks sügavat mõju kogu Lõuna-Aasiale ja Kaug-Idale ja oleks võrreldav muutustega, mis toimusid tänu Hiinale Ida- Aasias. Analüütikud prognoosivad, et 2030. aastaks on maailma ekspordimaht kasvanud $ 16 triljoni pealt (2010) $ 103 triljoni peale. Hiinast saab maailma suurim eksportija ja peamised kaubanduskoridorid saavad olema arenevate turgude nagu Hiina ja Aafrika ning India ja MENA (Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika) vahel.
Allikas:Standard Chartered Bank
Kolmandaks oluliseks teguriks on analüütikute sõnul rahvastiku ja tööhõive kasv. Prognoositakse, et 2030. aastaks elab maailmas 8,3 miljardit inimest ja 98% kasvust tuleb arenevatest riikidest. Üks olulisi aspekte rahvastiku suurenemisest on urbaniseerumine, mis toob endaga kaasa muutused elustandardites ja tarbimises. Allolevas tabelis on ära toodud analüütikute prognoos sellest, mil määral kasvab keskklass just arenevates riikides 2030. aastaks.
Allikas:Standard Chartered Bank
Tuleviku trende prognoosides, tuleb arvestada, et tänapäeva maailmas on innovatsioonil peaaegu sama suur väärtus kui maavaradel. Selles osas juhib hetkel Lääs, sest erinevatele uuringutele ja arengutele kulutatakse suuri summasid. Teisalt eeldavad analüütikud, et ka arenevad riigid on lääneriikide järele jõudmas, vähendades pidevalt nende edumaad nii hariduse kui ka innovatsiooni vallas, tänu millele need riigid liiguvad ülespoole ka väärtuskõveral.
Allikas:Standard Chartered Bank
Mitte vähem tähtis pole asjaolu, et arenevatel riikidel on tugev rahaline seis, samal ajal kui lääs ägab nii kõrge riigivõla kui ka leibkondade laenukoorma all. Mitmed arenevad riigid on viimastel aastatel vähendanud oluliselt oma välisvõlga ja täna on mahukate valitsuse abiprogrammide ning vananeva elanikkonna kasvavate toetuste tõttu hapras olukorras hoopis kunagised tööstusgigandid nagu USA, Jaapan ja Suurbritannia. Analüütikute sõnul võivad lääneriikide probleemid saada uuele tõusutsüklile teataval määral takistusteks, kuid teisalt võib majanduskasvu vedav Aasia ka lääneriikide olukorda leevendada ning võlaküsimuste lahendamise nende jaoks valutumaks muuta.
Allikas:Standard Chartered Bank
Kokkuvõtteks ütlevad analüütikud, et arenevate riikide osakaal uues tõusutsüklis on väga suur ning toob endaga kaasa nii öelda uue maailmakorra, kus finantskeskused koonduvad New Yorkist ja Londonist Hong-Kongi , Pekingisse ning Mumbaisse. Kuigi lähitulevik kätkeb endas Lääne võlakriisi ja Ida toorainete mulli tõttu teatud väljakutseid, siis strukturaalsed muutused on juba alanud. Makropoliitilised otsused võivad küll uut tõusutsüklit olulisel määral muuta, kuid erasektor on siiski see, mis seda tõusu veab.
Arenevate riikide ja rahvastiku suurenemise võtmerollist maailmamajanduses olen eelnevalt kirjutanud ka siin:
Maailm seisab suurte muutuste lävel
Internetituru lihvimata teemant
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
