LHV
2021. aasta teine kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas on muutunud meie Kasvukonto eksperimendis osalevate Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada LHV Kasvukonto portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.
Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. Teises kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 120 eurot ja tänase seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 2 030 eurot.
Esimese kvartali tulemusi saad vaadata siin.
Osalejate portfellide väärtuste vahesid kajastab allolev graafik, millest nähtub, et olenemata fondi valikust on kõikide osalejate vahel tihe konkurents ka praegu, kui eksperimendi algusest on möödas rohkem kui aasta.
Marko Oolo
Investeerimisklubi asutaja Marko Oolo investeeris USA 100 suurimat tehnoloogiaettevõtet (EXXT) koondavasse fondi, mis aitas Marko portfellil tõusta 2585 euroni ehk 27% alates eksperimendi algusest eelmise aasta esimeses kvartalis. USA tehnoloogiaettevõtted on viimastel kvartalitel tootluse poolest vägagi suure kõikumisega olnud, olles ühel korral kehvima tootlusega sektor ja siis jälle kõrgeima tootlusega. 2021. aasta II kvartal oli kahtlemata tehnoloogiaettevõtete jaoks üks parimaid – vastavasisuline fond tõusis kolme kuuga ligi 10%.
Rahakratt
II kvartali lõpuks jõudis Rahakrati portfell 2556 euroni, mida vedas peamiselt tervishoiuinnovaatoreid (HEAL) koondav fond, tõustes kvartaliga 8%. Fond on portfellis osakaalult teine, moodustades 20%. Puhta energia tootjad (INRG) moodustavad 30%, kuid nende kesine –4% tootlus kvartali jooksul oli kogutootlusele negatiivse mõjuga. 30% portfellist moodustavad ka Aasia arenevate turgude ettevõtted (AASI), mille tootlus jäi võrreldes arenenud turgudega samuti tagasihoidlikuks, tõustes 2%. Kuna vaid 2% portfellist moodustavad 100 suurimat USA tehnoloogiaettevõtet (EXXT), siis antud fondi suurepärane tootlus portfelli lõpptulemusele oluliselt mõju ei avaldanud. Kokkuvõttes lõpetas Rahakratt teise kvartali 2556 euro suuruse portfelliga.
Märten Kress
Märteni portfell koosneb 60% ulatuses maailma ettevõtetest (VWRL) ning ülejäänud osa moodustavad USA väiksed ettevõtted (XRS2), mis aitasid investoril võrreldes III kvartaliga edetabelis koguni viie koha võrra tõusta. Arvestades maailma ettevõtteid koondava fondi laiahaardelisust, on selle 5% tootlus II kvartalis üsna muljet avaldav, kuid päris USA suurimate ettevõtete tulemuseni ei küündinud, kuna fondi Hiina investeeringud esinesid tagasihoidlikumalt. USA väikeettevõtted tõusid kvartaliga 4% ja nii kujunes Märteni portfelli koguväärtuseks kvartali lõpus 2555 eurot.
Rahapuu blogi (Tauri Alas)
Rahapuu blogi pidava Tauri Alase valikuteks olid maailma ettevõtted 75% (VWRL), USA 100 suurimat tehnoloogiaettevõtet 21% (EXXT), Bitcoin 2% (COINXBE) ja Venemaa ettevõtted 2% (DBXV). Kuigi krüptofondi on Tauril vaid marginaalselt, näitas COINXBE II kvartalis taas, et võib kiire tõusu järel ka sama kiiresti vastassuunas liikuda. Bitcoini tootluseks kujunes II kvartalis –43%, ehkki kokkuvõttes on konkreetne positsioon veel tublisti plussis. Siiani ei olnud Venemaa ettevõtted oma tootluse poolest just hiilanud, kuid II kvartalis kallines vastav fondiosak üllatuslikult koguni 13%, tehes sellest ühe parima tootlusega Kasvukonto fondi II kvartalis.
Kristi Saare
Kristi portfell koosneb 60% ulatuses USA 500 suurimast ettevõttest (SXR8), 30% ulatuses dividendimaksjatest (ISPA) ja 10% ulatuses e-spordist (ESP0). II kvartalis olid fondide tootlused vastavalt 7%, 1% (ilma dividendideta) ning 5%. Nii nagu igas kvartalis, andsid ka II kvartalis portfelli koguväärtuse tõusule olulise osa ISPA makstavad dividendid, mis automaatselt reinvesteeriti portfelli uut raha teenima. Portfelli koguväärtuseks kujunes II kvartali lõpus 2475 eurot.
Taavi Pertman
Taavi investeerib 80% maailma ettevõtetesse (VWRL), 10% veekäitlusesse (IH2O), 5% automatiseerimisse (RBOT) ja 5% küberturvalisusesse (ISPY). II kvartali lõpu seisuga oli Taavi portfelli väärtuseks 2464 eurot, mille kasvule aitas kõige rohkem kaasa suurima osakaaluga VWRL, kuid ka küberturbe valdkonnas tegutsevate ettevõtete 10% tootlus vedas portfelli koguväärtust ülespoole. Ka veekäitlusega ning sellega seotud tehnoloogiate arendamisega seotud fond on kvartalite lõikes stabiilselt kõrget tootlust näidanud, kallinedes teises kvartalis 8%.
Jekaterina Tint
2454 euro suuruse portfelliga II kvartali lõpetanud Jekaterina investeerib maailma ettevõtetesse 65% (VWRL), Aasiasse 25% (AASI) ja automatiseerimisse 10% (RBOT) ulatuses. Kui Aasia ettevõtete tootlus jäi teises kvartalis tagasihoidlikuks, siis mõnevõrra parema tootlusega olid kaks ülejäänud fondi, millest automatiseerimise ja robootika fondi tootluseks kujunes tublid 7%, ehkki jäädes 3 protsendipunktiga alla USA tehnoloogiaettevõtetele.
Investor Toomas
Äripäeva väljamõeldud tegelase Investor Toomase valitud Hiina ettevõtteid koondava fondi (XCHA) jaoks ei olnud 2021. aasta II kvartal just parima tootlusega, tõustes kvartaliga „vaid“ 5,4%. Kuigi fond täitis oma eesmärki, suurendades oluliselt tegelase enda investeeritud raha ja portfelli kogutootluse vahet, kukutas teiste Kasvukonto fondide parem tootlus Investor Toomase portfelli suuruste edetabelis mitmed kohad allapoole. Investor Toomase portfell oli II kvartali lõpu seisuga 2450 eurot.
Jaak Roosaare
Jaak valis oma portfelli ühe laiapõhjalise fondi, maailma ettevõtted (VWRL), mis suuresti peegeldabki maailma suurimate ettevõtete ehk kogu globaalse aktsiaturu hinnaliikumist. Valitud fond on vägagi konservatiivse iseloomuga, tänu millele kujuneb ka portfelli kogutootlus pikaajaliselt võrredes teiste fondidega stabiilsemalt, esinedes paremini majanduslanguste ajal. Arvestades, et ajalooliselt on majanduslangus esinenud keskmiselt iga 4,7 aasta järel, mahub 10-aastasesse eksperimendiperioodi sisse kaks krahhi, mil VWRL peaks oma väärtust paremini hoidma.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
