Nafta, mis on niigi piiratud ressurss, reageerib üllatustele koheselt ja tugevalt. Kulutulena levima hakanud rahutused Lähis-Idas on tõstnud musta kulla hinna juba viiendiku võrra kõrgemale. Suurem on aga mure, mis saab edasi?
Maailmas tarbitakse hetkel ca 88 miljonit barrelit naftat päevas. Iga kolmas barrel sellest tuleb Lähis-Idast, mistõttu avaldab sealse pumpamise peatamine koheselt mõju globaalsele nafta hinnale. Järgneval graafikul on välja toodud nafta tootmine Lähis-Ida riikides, mida on viimastel kuudel tabanud meeleavaldused.
Nagu graafikult näha, siis ei oma riigipöörded Tuneesias ja Egiptuses nii suur mõju nafta hinnale, kui eelmisel nädal vägivaldseks muutunud meeleavaldused Liibüas. Liibüas pumbatakse 1.7 miljonit barrelit naftat päevas, kuid juba on paljud naftakompaniid teatanud, et on sunnitud vägivaldsete meeleavalduste tõttu oma tootmismahte Liibüas vähendama. Eskaleeruvad rahutused Liibüas on ka põhjus viimaste nädalate ca 15%-i nafta hinnatõusu taga, mis on barreli hinna 100 dollari juurde tõstnud.
WTI nafta hind
Hoopis suuremat mõju omaks nafta hinnale meeleavalduste eskaleerumine Saudi Araabias, mis on Venemaa järel maailma suuruselt teine naftaeksportija. Teisipäeval kukkus Saudi Araabia börsiindeks 7%-i allapoole, kuna riik on otsustanud pakkuda sõjalist abi Bahrainile massirahutuste mahasurumiseks. Kui meeleavaldused peaks ka Saudi Araabias eskaleeruma, võib koheselt oodata nafta hinnas suurt hüpet.
Suurim risk on hetkel Lähis-Ida võimalik naftaekspordi embargo, mida on varem korduvalt juhtunud. Näiteks peatas 1973. aastal OPEC nafta ekspordi lääneriikidesse, kuna viimased toetasid Iisraeli Yom Kippuri sõjas.
Nomura analüütikute hinnangul võib praeguse olukorra puhul paralleele tõmmata eelkõige Lahe Sõjaga, kuna ka siis ei kontrollinud OPEC otseselt nafta hindasid. Lahe Sõja ajal vähenes OPECi vaba tootmisvõimsus 1.8 milljoni barreli peale päevas, mistõttu tõusis nafta hind 130%-i. Täna on OPECi vabad tootmismahud umbes 5 miljonit barrelit päevas. Kui aga näiteks Liibüa ja Alžeeria peaksid nafta pumpamise peatama ja Saudi Araabia seda kompenseeriks, väheneks OPECi vabad tootmismahud samuti 2 miljoni barreli lähedale päevas. Nõnda väikeste vabade tootmismahtude korral ei saa Nomura hinnangul välistada olukorda, kus nafta hind on mõne aja pärast 200 dollari juures. Kusjuures viimati olid vabad tootmismahud 2 miljonit barrelit päevas 2008. aastal, kui nafta hind tõusis 147 dollarini.
Lähis-Ida rahutuste mõju nafta hinnale ei sõltu ainult nafta tootmisest peatamisest, vaid ka kauaks naftakraanid kinni keeratakse. Näiteks tootis revolutsioonieelne Iraan 6 miljonit barrelit naftat päevas. Kui võimule tuli aga uus režiim, olid välismaised naftaettevõtted koos oma tehnoloogiaga sunnitud riigist lahkuma. Täna pumpab Iraan kõigest 3.7 milljonit barrelit naftat päevas. Seega kui Lähis-Idas peaks võimule saama välismaalaste suhtes vaenulikud rühmitused, võivad sealsete rahutuste tagajärjed nafta tootmisele olla pikaajalised.
Võimalik naftapakkumise negatiivne šokk Lähis-Idas aitaks eriti võimsalt nafta hinda kergitada tänases keskkonnas, kus globaalsed nafta varud on niigi alates eelmise aasta maist vähenenud. Seda eriti kiiresti kasvava nõudluse tõttu Aasias - loe "Naftat ootab ees pullituru järgmine faas"
BofA Merrill Lynchi analüütikute hinnangul loob loob tänane keskkond pinnase kõigepealt nafta hinna võimsaks ralliks, millele järgneb hinna kokkukukkumine:
In our view, the cocktail of further increases in oil consumption and a severe supply shock makes a spike & crash scenario more likely for global oil prices.
Sama meelt on ka nt HSBC peaökonomist Stephen King, kelle sõnul võib nafta hind tõusta taas 150 dollarini. Seejärel saabub aga punkt, kus mitte ainult nafta hind ei kolise tagasi maa peale, vaid see põhjustab ka uue majanduslanguse. Deutsche Banki hinnangul hakkavad kõrgemad energia hinnad globaalset majanduskasvu pidurdama 120 dollarit maksva barreli juures.
Analüütikute mure kõrgemate nafta hindade pärast on õigustatud, kuna alates 1973. aastast on näiteks USA majanduslangustele alati eelnenud kiire nafta hinna tõus.
Investoritel on sellises keskkonnas mõistlik riske portfellis vähendada. Üks võimalus selleks on hajutada investeeringuid pikkade ja lühikeste positsioonide vahel. Geopoliitiliste pingete korral Lähis-Idas on reeglina lisaks naftale korraliku tõusu teinud näiteks kulla hind. Eile liikus kuld uutele tippudele, kuid Lähis-Ida probleemide taustal on kulla hinnatõus sellel aastal olnud üsna tagasihoidlik, mistõttu võiks kullal siit veel tõusuruumi jaguda.
GLD (kulla ETF)
Riskide maandamiseks võib lühikesi positsioone hetkel otsida eelkõige aktsiaturgudelt. Näiteks tuntud toorainesektori investor Jim Rogers on enda portfellid täis tankinud erinevaid tooraineid, kuid müünud riskide maandamiseks lühikeseks ülekuumenenud arenevate turgude ja Nasdaqi aktsiaid.
Mikk Taras
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
