Portugal suutis teha halva mängu juures head nägu rohkem kui aasta. Kolmapäeval visati aga rätik ringi ja ametist lahkuv peaminister Jose Socrates tunnistas, et ilma välise abita riik hakkama ei saa.
Portugali palve küsida Euroopa stabiilsusfondilt abi ei tulnud kellelegi üllatusena. Aasta tagasi kirjutasime ka meie finantsportaalis, et kuigi Kreeka probleemid on Portugalist suuremad, on usalduse kaotamiseks pilt piisavalt kehv. Viimase kümnendi jooksul on Portugali majanduskasv olnud euroalas madalaim, palgakasv ületas tootlikkuse tõusu ja eksportijatele valmistasid peavalu odavamate tööjõukuludega Ida-Euroopa riigid. Samal ajal kasvas odava laenuraha abil Portugali majapidamiste ja ettevõtete laenukoormus, mis suhtena SKPsse ületab valitsuse võlga (loe pikemalt „Kas Portugalist saab uus peksupoiss?“).
Kuidas on Portugali majanduse kehv seis seotud riigi pankrotiga? Esiteks ei suurene madala majanduskasvu korral piisavalt valitsusele laekuvad maksutulud, mis ei võimalda finantsturgude usalduse taastamiseks riigieelarvet tasakaalustada. Teiseks on olemasoleva võla refinantseerimine tekitanud lumepalliefekti, kus majanduskasvust kõrgem uue võla intressimäär suurendab võlakoormust suhtena SKPsse.
Sellises olukorras on valitsusel võimalik riigieelarvet kärpida, kuid see mõjub omakorda negatiivselt majanduskasvule, suurendades taas võlakoormuse suhet SKPsse. Nõnda ei jäägi Portugalil muud üle, kui pöörduda Euroopa stabiilsusfondi ja IMFi poole.
Hetkel on veel ebaselge, kui palju ja millistel tingimustel Portugal abi saab. Räägitud on umbes 75 miljardist eurost. Läbirääkimised teeb raskeks asjaolu, et peaminister Socrates, kelle eelarvet parlament ei kinnitanud, on tagasiastunud. Uued valimised toimuvad aga alles suvel, kuigi võimuvaakumis Portugal peab vahepeal refinantseerima miljardite eurode eest olemasolevat võlga. Seega ei tähenda Portugali abipalve koheselt võlakriisi vaibumist.
Euroala sigadest (ingl k PIGS – Portugal, Ireland, Greece, Spain) on nüüdseks finantsabi palunud Kreeka, Iirimaa ja Portugal. Suuremat müügisurvet on vältinud Hispaania võlakirjad, mis on euroala võlakriisis võtmetähtsusega. Seda näitab ainuüksi Hispaania majanduse suurus. Kui Kreeka, Iirimaa ja Portugal moodustavad euroala SKPst kokku umbes 5%, siis Hispaania 11%. Hispaania valitsuse päästeplaani puhul on spekuleeritud suurusjärgust 450 miljardit eurot, mis on kordades suurem Portugali puhul räägitud numbrist.
Sarnaselt Portugalile on ka Hispaania majanduskasvu väljavaade kehv, mistõttu peaks valitsuse võlakoormuse suhe SKPsse vähenema hakkama alles 2015. aastal. Kusjuures sellel aastal on valitsuse eelarve puudujääk suurem isegi Portugalist.
Lisaks valitsuse eelarve puudujäägile on kehvas seisus ka Hispaania pangandussektor, milles on süüdi erakordselt võimas kinnisvarabuum. Näiteks mõni nädal tagasi Hispaania krediidireitingut alandanud Moody’se hinnangul lähevad pankade laenukahjumid maksma kuni 120 miljardit eurot. Seega võimalus, et pärast Kreekat, Iirimaad ja Portugali seavad finantsturud Hispaania maksevõime küsimärgi alla, on täiesti reaalne.
Hetkel on investorid siiski hinnanud Hispaania valitsuse eelarvekärpeid, teistest PIGS riikidest madalamat võlakoormust suhtena SKPsse ja taastuvat konkurentsivõimet. Portugali võlakriisi ajal on Hispaania võlakirjadele leidunud sellel aastal piisavalt ostjaid. Alates jaanuarist on Hispaania ja Saksamaa pikaajaliste võlakirjade tulusus koguni vähenenud. Ka täna toimunud oksjonil suutis Hispaania müüa mitme miljardi eest kolmeaastaseid võlakirju 3.568% intressiga, mis on natuke parem tulemus võrreldes kuu aega tagasi toimunud oksjoniga. Paraku on veel vara öelda, kas Hispaania on ülejäänud sigadest lõplikult eraldumas.
Mikk Taras
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
