Nafta - kust see tuleb ja kuhu läheb?

Shutterstock

Venemaale ja Saudi Araabiale järgneb suurimate naftatootjate nimekirjas Ameerika Ühendriigid, Iraan, Hiina, Kanada, Mehhiko, Araabia Ühendemiraadid, Brasiilia ja Kuveit. Suurimate naftatarbijate nimekirjas on Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel Jaapan, India, Venemaa, Brasiilia, Saksamaa, Saudi Araabia, Lõuna-Korea ja Kanada.

Kui võtta kokku tänased maailma avastatud naftavarud, siis saab kokku numbriks ca 1.5 triljonit barrelit. Kõige suuremate naftavarudega riigid on Saudi Araabia (ca 0.26 triljonit barrelit), Venetsueela (ca 0.21 triljonit), Kanada (ca 0.18 triljonit), Iraan (ca 0.14 triljonit), Iraak (ca 0.12 triljonit), Kuveit (ca 0.1 triljonit), Araabia Ühenemiraadid (ca 0.1 triljonit), Venemaa (ca 0.06 triljonit), Liibüa (ca 0.05 triljonit) ja Nigeeria (ca 0.04 triljonit). Arvestades seda, et maailmas tarbitakse naftat täna ca 90 miljonit barrelit päevas, tähendab see reaalseid naftavarusid veel vaid 40-45 aastaks. Loomulikult võidakse vahepeal ka mõningaid uusi maardlaid avastada ja innovatiivseid tehnoloogiaid kasutusele võtta (näiteks naftaliivade kasutusele võtmine), kuid tõik, et tänased maailma suurimad naftatootmiskohad on avastatud juba aastakümneid tagasi, ei sisenda selles suhtes just väga palju kindlustunnet.

Täna on maailma nafta tarbimine ca 89 mln barrelit päevas. Aastaks 2035 prognoosib EIA (USA energia-alase informatsiooni administratsioon) selle jõudmist 112 miljoni barrelini päevas. Kuigi viimaste aastatega on tarbimise kasv aeglustunud, tähendab see ikkagi 1%list nafta tarbimise kasvu aastas. Aastatel 1970-2011 oli globaalne naftanõudluse kasv ca 1.6% aastas. IEA andmetel on 2012. aasta nafta nõudluse kasv ca +0.9% (+0.8 mln barrelit päevas), kusjuures sellest kasvust sisuliselt pool tuleb Hiinast ja teine pool ülejäänud arenevast Aasiast. Hiina naftatarbimine 1998. aastal oli ca 4.5 mln barrelit päevas, aastal 2011 oli see ca 9.5 mln barrelit päevas (ja aastaks 2015 võib see jõuda juba 12-13 miljoni barrelini päevas).

Maailma nafta tarbimine perioodil 1970-2011:

Päevane globaalne naftanõudlus - ca 90 miljonit barrelit – on paljude jaoks raskesti mõistetav abstraktne number. Proovime seda lahti dešifreerida – 1 barrel naftat on 159 liitrit ehk sisuliselt tähendab see 14 miljardi liitri nafta tarbimist päevas. Kuna maailmas elab ca 7 miljardit inimest, tähendab see keskmiselt 2 liitri nafta tarbimist inimese kohta ja seda imikust raugani. Tarbitakse seda loomulikult väga erineval kujul ja vormis – nii transpordivahenditega, kütteseadmetega, elektriga, asfaldiga, väetistega, kõikvõimalike plastmasstoodetega, kodukeemiaga jne. See nimekiri on tegelikult väga pikk... Kõige murettekitavam on aga tõik, et ca 50% kogu nafta tarbimisest läheb tegelikult transpordisektorisse, kus oleks võimalik energiaefektiivsemate seadmete, maagaasi või elektrienergia laialdasema kasutuselevõtuga seda tarbimist oluliselt piirata ja seeläbi pikendada ka aastate arvu, mil inimesed saavad naftatooteid tulevikus tarbida. Näiteks tänaste tootmismahtude juures jätkuks Rahvusvahelise Energiaagentuuri  andmetel kivisütt vähemalt 100-120 aastaks, maagaasi 100-130 aastaks ja koos kildagaasiga võib-olla isegi kuni kaks korda kauemaks.

Loomulikult ei jagune see 2 liitrine päevane nafta tarbimine maailmas võrdselt. Näiteks absoluutnumbrites maailma kümne suurima riigi energiatarbimised on järgmised: USAs tarbitakse 9.5 liitrit naftat inimese kohta päevas (21% maailma kogu nafta tarbimisest), Hiinas 1 liiter (9% maailma kogu nafta tarbimisest), Jaapanis 5.5 liitrit (5% maailma kogu nafta tarbimisest), Indias 0.5 liitrit, Venemaal 3 liitrit, Brasiilias 2 liitrit, Saksamaal 4.5 liitrit, Saudi Araabias 14.5 liitrit, Lõuna-Koreas 7 liitrit ja Mehhikos 3 liitrit naftat inimese kohta päevas. Ehk arenenud maailma riikide elanikud tarbivad oluliselt üle 2 liitri naftat päevas ja suurte rahvaarvudega areneva maailma riigid 0.5-1 liiter naftat päevas ehk 2-4x alla „keskmise“ ja kordades alla arenenud riikide numbreid. Kohalikes tanklates kerkivaid bensiinihindu nähes vaatame asju lihtsalt liiga palju nii-öelda oma mätta otsast. See, et arenenud maailmas nafta nõudlus püsib praegu samal tasemel või väheneb, ei tähenda see, et maailmas tervikuna nafta nõudlus väheneks – tegelikult on seis selline, et maailmas ei ole kunagi tarbitud nii palju naftat päevas kui praegu ja nõudlus nafta järele jätkab suurenemist.

Igasugused pakkumise poolsed šokid – nagu näiteks Liibüa, Süüria, Iraani nafta eksportimise probleemid – tähendavad sellises olukorras kiiresti tõusvaid hindu. Arvestades veel seda, et Venemaa on oma eelarves arvestanud kõrgete - ca $100 ja enam - maksvate naftabarreli hindadega; et Saudi Araabia, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid vajavad kõrgeid energia hindu Põhja-Aafrika rahutuste järel välja kuulutatud suurte investeerimisprogrammide rahastamiseks; et Iraan vajab kõrgeid nafta hindu oma pidevas valmisolekus sõjaväe ülevalpidamiseks ja moderniseerimiseks; et Iraak vajab raha oma riigi uuesti üles ehitamiseks, jõuame järeldusele, et enamus maailma suurtest naftatootjatest on ka ise tugevalt huvitatud kõrgetest nafta hindadest. See tähendab aga omakorda seda, et naftahinna pikaajaline odavnemine on pigem ebatõenäoline ning suurema tõenäosusega jätkab nafta hoopis ajas kallinemist.

Selleks, et üha kasvavat nõudlust rahuldada, tuleb võtta kasutusele uusi ja tehniliselt üha keerukamaid naftavälju. Muideks, lähema 5 aasta suurimat nafta tootmise kasvu oodatakse täna Iraagist, mistõttu on globaalse naftaturu seisukohalt oluline Iraagi siseriikliku stabiilsuse kasv. Tänase 3 miljoni barreli pealt loodab Iraak aastaks 2017 jõuda 12 miljoni barreli nafta tootmismahu peale päevas. See tähendaks siis nafta tootmist samas mahus Saudi Araabia ja Venemaaga. IMF on ise öelnud, et nende arvates on Iraagi plaan liiga optimistlik.

Loe ka 23. aprillil Lähis-Ida naftavarudest kirjutatud artiklit "$65 triljoni eest maavarasid" – link siin.

Joel Kukemelk

LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.