Shutterstock
Paljud valuutad, eesotsas euroga, on dollari suhtes väärtust kaotanud kiiremini kui analüütikud on jõudnud oma mudeleid uuendada ning mitmed pangad prognoosivad üksteise võidu järgnevate aastate jooksul veelgi madalamaid euro ja dollari vahetuskursi tasemeid. Jaapanlastel on õpetlik vanasõna, mida sellistes olukordades tasub meeles pidada: „Naudi pidu aga tantsi väljapääsu lähedal“.
Vanasõnale pani mõtlema eelkõige Föderaalreservi eelmise nädala istung. Kuigi USA keskpank ütles, et võib alates juunist igal ajahetkel intressimäära tõstma hakata, näitasid komitee liikmete prognoosid, et intressimäära võimalik tõusutrajektoor saab järgnevatel aastatel olema varasemast palju tagasihoidlikum. Alates septembrist on FOMC neid ootusi allapoole korrigeerinud juba kolm korda.
Prognooside tegemisel eksime vähemal või rohkemal määral kõik, sealhulgas ka keskpangad (San Francisco FED järeldas seda ka oma analüüsis, millest kirjutasin põgusalt siin). Kuid seda, mida FEDil tuleb tagantjärgi tunnistada, on tegelikult võlakirjaturud juba pikemat aega vihjanud.
Sest olukorras, kus aktsiad tõusevad ning majanduskeskkond peaks olema piisavalt tugev, et FED saaks intressimäära tõsta, peaksid võlakirjade hinnad langema ja tulusused tõusma aga viimasele aastale tagasi vaadates pole seda juhtunud. USA valitsuse 10.a tulusus on antud perioodil hoopis allapoole tulnud.
Muidugi ei saa järeldada, et võlakirjaturud teavad Föderaalreservist paremini, kuhu suunas intressimäärad tulevikus liiguvad, sest praegustesse madalatesse intressimäära ootustestess võib olla sisse arvestatud risk, et finantsturgudel leiab aset suurem tagasilöök, kui FED asub intressimäära tõstma.
Senise prognoosivõime põhjal on põhjust uskuda siiski veel võlakirjaturgu ja kui vaadata futuurilepinguid, jäävad isegi FOMC märtsikuu langetatud ootused märksa kõrgemaks. Näiteks arvavad investorid, et 2016.a lõpuks saab lühiajaline intressimäär olema 1,36% ja 2017.a lõpus 1,92% (FOMC vastavalt 1,875% ja 3,125%).
Allikas: Bloomberg, FOMC
Mida võiks see tähendada USA dollari jaoks? Dollar on aastatagusega võrreldes tugevnenud valuutakorvi suhtes 21%, mida võib ajaloolises kontekstis käsitleda juba väga märkimisväärse liikumisena. Kui vaadata tagasi kuni 1970. aastani, jäävad küll silma paar suuremat tõusu 80-ndate alguses ja 90-ndate keskpaigas, mil dollar kallines vastavalt ligi 100% ja 50%, kuid keskmine tõusutsükkel on antud perioodil viinud dollari kõrgemale ca 20%.
Seekord juhib dollari tugevust USA tööturu tingimuste jätkuv paranemine, mis on pannud laiemat investorite ringi arvama, et FED liigub intressimäära tõstmise kuupäevale järjest lähemale ning asub sealt edasi laenumäära üsna hoogsalt kergitama. Samas ei saa tähtsusetuks lugeda ka valuutapaari teise poole asukohamaad, kus keskpankade rahapoliitika on paljudel juhtudel vastupidise suunitlusega.
Ainult, et FOMC märtsikuu istungi järel selgus, et intressimäära tõstmine ei saa olema sugugi nii kiire nagu arvati ning sama kinnitas käesoleval nädalal ka FEDi asepresident Stanley Fischer, kelle sõnul ei pruugi intressimäär liikuda järgnevatel aastatel ainult üles, vaid ka alla.
Tugev dollar annab löögi rahvusvahelistel turgudel tegutsevate USA firmade müügitulule ja kasumile, nõrgestab importi ning langetab inflatsiooni. Juba praeguste vahetuskursside juures valmistab see paljudele firmadele peavalu ning on pälvinud ka keskpanga tähelepanu, mistõttu peaks dollari edasine tugevnemine vaid tolerantsi vähendama. Ebaoluline oleks dollari edasine kallinemine vaid siis, kui USA majandus liiguks pidurdamatus kasvuhoos ning suudaks sisetarbimise abil luua 2% inflatsiooni, kuid esimese kvartali statistika viitab Atlanta FEDi andmetel hetkel SKP 0,2% kvartaalsele annualiseeritud kasvule ning samal ajal on tuuminflatsioon aeglustunud 1,3%ni.
HSBC, kes tõstis läinud nädalal 2016.a EUR/USD sihi 1,05 dollari pealt 1,10 dollarile (varasemalt on nad dollari tugevnemist prognoosinud alates 2013.a), arvab et turu tähelepanu on liialt fikseeritud hinnaliikumisele, mitte asjaoludele, mis võiksid selle suunda muuta.
Analüüsimaja sõnul on Euroopa Keskpanga QE juba teada ning samamoodi on sisse hinnatud ka FEDi soov käesoleval aastal intressimäära tõsta. Dollari edasisel tugevnemisel euro suhtes oleks vaid alust, kui FED osutuks rahapoliitika normaliseerimisel arvatust palju agressiivsemaks või kui Euroopa Keskpank peaks kiirendama võlakirjaostusid. See oleks uus info, millega turud pole veel arvestanud aga lähtudes viimaste kuude majandusnäitajatest ja milliseks on need ootuste suhtes kujunenud, on antud stsenaariumi tõenäosus pigem vähenenud.
Dollariindeks (dollari väärtus kuue peamise välisvaluuta suhtes)
Allikas: Bloomberg
Tweet
