Shutterstock
Mõistlikult hajutatud aktsiaportfell on eduka investeerimise üks alustalasid. Ühelt poolt võimaldab see investori tootlust suurendada tõusutsükli ajal, kui osa varadest on paigutatud sektoritesse, mis arenevad teistest kiiremini. Teisest küljest aga pakub kaitset languste eest, kui need hõlmavad mingit kindlat valdkonda või piirkonda. Eriti oluline on hajutamist meeles pidada Eesti jaeinvestoritel, kellest paljude puhul kipub aktsiaportfell koosnema vaid ühe piirkonna, Balti riikide, väärtpaberitest.
Tasuta aktsiatehingud ja haldustasude puudumine Balti väärtpaberite puhul võib tunduda küll atraktiivsena, kuid negatiivse poole pealt sõltub ainult Balti aktsiatest koosneva investori portfelli tootlus sellisel juhul vaid ühest piirkonnast ja tõenäoliselt ka vaid teatud sektoritest. Enamus Balti börsiettevõtteid tegelevad tarbekaupade tootmisega ning liiga vähe on tehnoloogiaettevõtteid, mis on üks kiiremini arenevaid valdkondi. Tehnoloogiaga enim seotud ettevõte Balti börsil on HansaMatrix, kuid kuna see ei ole kauplemisaktiivsust arvestades investorite seas kuigi populaarne ettevõte, lisandub investorile likviidsusrisk.
Välisbörsidele suundumine küll vähendab oluliselt piirkonna- ja sektoririski, kuid ka siin tuleb arvestada, et turu populaarseim indeksfond S&P 500, mis Euroopa jaeinvestorile on kättesaadav sümboliga SXR8, on sektorite vahel üsna kehvasti hajutatud (loe lähemalt). Nüüd on tehnoloogiaaktsiate vähesuse probleem pöördunud vastupidiseks, kuid ka sellele on väljatoodud artiklis lahendus olemas võrdsetes osakaaludes sektoreid sisaldava fondi näol. Piirkondlikult hajutatud portfell võiks ideaalis sisaldada nii Baltikumi, USA, Euroopa kui ka arenevate turgude ettevõtete aktsiaid. Arvestades koroonaviirust, on praeguses olukorras seda eriti oluline silmas pidada, sest viiruse teine laine võib puhkeda ainult selles piirkonnas, mille ettevõtetesse kõik investori varad on paigutatud.
Kuigi hajutamine ise ei ole üldse keeruline, on lisaks globaalsele ja sektorite vahelisele hajutamisele olemas veel mitmeid teisi võimalusi. Kaks eelnevat on aga turu kukkumise seisukohast ühed olulisemad ja lihtsamini rakendatavad.
Ehkki see on vähetuntum viis, saab hajutada veel ka erineva turuväärtuse suurusega ettevõtete vahel, mis tähendab investeeringuid suure, keskmise ja väikesega turuväärtusega ettevõtete aktsiatesse. Investorid, kes ei soovi investeerida üksikaktsiatesse, saavad valida vastavad indeksfondid (Vanguard FTSE All-World UCITS ETF VWRL, ComStage S&P MidCap 400 UCITS ETF X022 ja SPDR Russell 2000 U.S. Small Cap UCITS ETF SPDR). Suure turuväärtusega ettevõtted, nagu Apple, Amazon ja Microsoft on tavaliselt väiksema kasvupotentsiaaliga, aga samas ka väiksema riskiga. Keskmise ja väikese turuväärtusega ettevõtetel on rohkem ruumi kasvamiseks, kuid nende tegevusajalugu on üldjuhul lühem ja nad võivad kriisides haavatavamad olla. See ei ole aga alati reegel, sest viimasel ajal on ka suurima turuväärtusega aktsiad nagu Apple, Amazon ja Microsoft tootluse poolest ületanud paljusid väikeseid. Ühtlasi ei tähenda see seda, kui Balti börsiettevõtted on maailma mastaabis väikese turuväärtusega, siis võib neid nimetata suure kasvupotentsiaaliga aktsiateks. Enamik neist on orienteeritud stabiilsele äritegevusele ja väärtuse pakkumisele.
Liigne hajutamine on sama halb kui liiga vähe hajutamine. Maailmas on praegu börsil noteeritud ligi 630 tuhande ettevõtte aktsiad, kuid kõige paremini hajutatud portfell ei ole tingimata see, mis omab kõige suuremat osa kõikidest aktsiatest. Kuigi see ei ole reegel, on optimaalselt hajutatud portfellis ligi 30 aktsiat, mille ettevõtted on eri piirkondadest, sektoritest ja erineva suurusega. Indeksfondi puhul piisab aga ainult mõnest laiapõhjalisest fondist.
Üks maailma edukamaid fondijuhte Peter Lynch, kes on 13 aastase investeerimisperioodi jooksul saavutanud keskmiselt 29,2% tootluse aastas, on koostanud kuus kategooriat, millest igast ühest tuleks aktsiaid omada.
1. Tavaliselt aeglaselt kasvavad, suure turuväärtusega ja kindla, stabiilse kasumiga ettevõtted, mille aktsia hind palju ei kõigu. Paljud neist maksavad dividende, kuid seda üldjuhul kapitalikasvu arvelt. Näited: Coca Cola (KO) ja Procter&Gamble Co (PG).
2. Paljude tunnuste poolest eelmise kategooriaga sarnane, kuid turu kiirema kasumikasvuga ja kriisidest kiiresti taastuvad suured ettevõtted. Üldjuhul maksavad dividende väga vähe või üldse mitte, põhiline tootlus tuleb kapitalikasvust. Sellisteks ettevõteteks on näiteks Apple (AAPL) ja Facebook (FB).
3. Väiksema turuväärtusega kasvuettevõtted, mis võivad mõne aastaga isegi 100-200%-lise tootluse tuua. Kuigi selliseid ettevõtteid on palju, on üheks edukaimaks 22 miljardilise turuväärtusega The Trade Desk (TTD).
4. Tsüklilised aktsiad, mille müügitulu ja kasum on kergesti prognoositavad, kuna nende tulemused sõltuvad suures osas sellest, milline on majandustsükkel. Langustega toimetulekuks, kui inimeste tarbimine on vähenenud, on olulised madal võlatase ja piisav likviidsus. Siia alla käivad nii jaekaubandusettevõtted, pangad (võetakse vähem laenu), autotootjad, restoraniketid ja lennuettevõtted.
5. Raskustes, kuid lootuses, et ettevõte võib jalad alla saada tänu uuele ärimudelile või teise ettevõttega liitumisele. Näiteks perioodil 2015-2018 langes Chipotle (CMG) aktsia ligi 67%, sest restoraniketti haldava ettevõtte kliendid haigestusid massiliselt toidumürgistusse, kaotades suure osa oma klientuurist. Siiski sai eelmisel aastal ettevõte endale uue hingamise tänu äri täielikule ümberkorraldamisele. Praegu võiks üheks selliseks olla Under Armour (UA), mille aktsia on alates 2016. aastast langenud 88%. Ettevõte on raskustes, kuid tegeleb aktiivselt kulude ja äri ümberstruktureerimisega.
6. Ettevõtted, millel on rohkem varasid, kui esmapilgul bilansist paistab ja on seega alahinnatud. Üheks selliseks on jaekaubandusettevõte Walmart (WMT), kelle poed paiknevad kõrge väärtusega asukohtades. Balti börsilt võib näideteks tuua kinnisvarafondid. Näiteks kui Baltic Horizon Fundi (NHCBHFFT) varade puhasväärtus on 1,2181 eurot osaku kohta ja fond kaupleb 1,1149 euro juures, siis saab fondiosaku kätte justkui 9% allahindlusega.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
