iStockphoto
LHV Kasvukonto fondide valik on praeguseks laienenud 47-ni, mille hulgast leidub mitmeid jätkusuutlikke teemasid oluliseks pidavaid fonde (ESG – Environmental, Social and Corporate Governance). Jätkusuutlikkusele pööravad investorid üha rohkem tähelepanu, peamiselt seda väärtustavate ettevõtete ajalooliselt parema tootluse ja madalama riski tõttu (USA ESG fondide põhjal), kuid ka investorite üldisemast soovist panustada säästvatele trendidele.
Kõige otsesem ESG fond Kasvukonto valikust ongi üksnes jätkusuutlikke ettevõtteid koondav iShares Dow Jones Global Sustainability Screened UCITS ETF (IGSG), mis järgib Dow Jones Sustainability World Enlarged nimelist indeksit. Indeks jätab välja alkoholi, tubaka- ja relvatootjad ning kasiinosid haldavad ettevõtted, otsides jätkusuutlikke ja vastutustundlikke firmasid üle maailma.
Fondi kuulub 26. aprilli seisuga 531 ettevõtet, mida balansseeritakse igal kvartalil. Ettevõtted jagunevad mitme riigi ja sektori vahel, kuid enamik on pärit USAst (50%), kuuludes suures osas tehnoloogiasektorisse (32%). Ligi veerandi moodustavad Euroopa ettevõtted ning ülejäänud 25% jaguneb teiste riikide vahel. Sektorite poolest suuruselt teine on on finants, moodustades 19% fondist, millele järgneb tervishoid (17%).
Kümnest suurimast positsioonist viis on USA tehnoloogiaettevõtted (Microsoft MSFT, Visa V, Nvidia NVDA, Mastercard MA ja Adobe ADBE), mille vahele jääb Hiina Vabariigi pooljuhtide tootmis- ja disainifirma Taiwan Semiconductors (TSM) ning teinegi samal alal tegutsev, Hollandist pärit ASML Holding (ASML).
INRG aastane kulukuse määr on 0,60% ja baasvaluutaks on eurod.
Fondi tootlust võrreldes USA suurettevõtteid koondava S&P 500-ga kajastab allolev graafik. Globaalse hajutatuse ja väiksema USA aktsiate osakaalu tõttu on INRG küll viimasel 8-aasta pikkusel perioodil S&P 500-le napilt alla jäänud, kuid seda on mõnevõrra kompenseerinud fondi väiksem risk. Kui viimasel kolmel aastal on INRG tipust kõige rohkem langenud 17,3%, siis S&P 500 langes eelmise aasta märtsis veidi rohkem ehk 18,4%.
Allikas: Yahoo.Finance
Kaks järgnevat fondi kattuvad ESG-teemadega keskkonnasäästlikkuse aspektist (E-Environmental), millest üks on puhta energia tootjaid koondav iShares Global Clean Energy UCITS ETF (INRG). Fond järgib S&P Global Clean Energy indeksit, vastavalt millele investeerib INRG ülemaailmselt ettevõtetesse, kes toodavad energiat keskkonnasõbralikult või arendavad tootmiseks vajaminevat tehnoloogiat.
Kuna fond hõlmab kitsamat sektorit, on ka positsioonide arv fondis suhteliselt väike ehk 26. aprilli seisuga 82. Kõige suurem osa neist (38%) on USA ettevõtted, millele järgneb Taani rohkem kui 15%-ga. Ühe väikse riigi suur osakaal tuleneb seal tegutsevast tuuleturbiinide tootjast Vestas Wind Systems (VWS) ja Taani suurimast energiaettevõttest Ørsted A/S (ORSTED), mille osakaalud fondis jäävad vastavalt 9% ja 6% juurde. Kusjuures viimane teatas hiljuti koostööst järgmisel aastal börsile tuleva Enefit Greeniga, kellega koos kavatsetakse aastaks 2030 Liivi lahte regiooni esimene meretuulepark rajada. Kolmas suurim positsioon osakaaluga 6% on USA tarkvarapõhiste koduenergialahenduste tootja ja kujundaja Enphase Energy (ENPH).
Fondi aastane kulukuse määr on 0,65% ja fondi osakud kauplevad eurodes.
Kuigi puhta energia tootjad on Kasvukonto ESG fondidest olnud ajalooliselt parima tootlusega, on ka selle volatiilsus võrreldes S&P 500-ga olnud oluliselt suurem, langedes 2021. aasta 7. jaanuarist kuni 5. märtsini 34% võrra. Alates sellest ajast on INRG kaubelnud suhteliselt samal tasemel, mistõttu risk suurendada vahet aasta alguse tipuga on endiselt suur.
Allikas: Yahoo.Finance
Keskkonnasäästlikkusest rääkides ei saa kõrvale jätta elektriautosid, mille ettevõtteid koondav fond on samuti Kasvukonto valikus olemas nime all iShares Electric Vehicles and Driving Technology UCITS ETF (ECAR). Fond järgib indeksit, mis koosneb elektri- ja isesõitvate autode tootmisega tegelevatest firmadest ja nende tarneahelasse kuuluvatest ettevõtetest. ECAR järgib STOXX Global Electric Vehicles & Driving Technology NET nimelist indeksit, investeerides nagu nimigi ütleb, ülemaailmselt.
Fondi suurim positsioon on elektriautode etalon Tesla (TSLA), ehkki selle osakaal on vaid 4,8%, mis põhjendab fondi madalamat tootlust, kuid sealjuures ka mõistlikku riski. Teisel kohal on 3% ulatuses aastaga 300% tõusnud Hiina autode, akutoitega jalgrataste, busside, kahveltõstukite, päikesepaneelide, akude ja veoautode tootja BYD Company (1211, BY6), millele järgnevad juba traditsioonilisemad autotootjad nagu Kia Corporation (ei ole eestlastele kättesaadav), General Motors (GM) ja Ford Motor (F). Esikümnest ei puudu ka elektroonika- ja infotehnoloogiaettevõte Samsung (SSU) ja kiibitootja Qorvo (QRVO). Tööstus- ja tehnoloogiaettevõtted moodustavad fondist koguni 31%, jättes 68% autotootjatele. Kokku on fondis 108 ettevõtet, olles korralikult hajutatud.
Geograafilises jaotuses moodustavad suure osa fondi positsioonidest USA ettevõtted 44% ulatuses, millele järgnevad Jaapan (12%), Korea (12%). Euroopa ettevõtted moodustavad fondist 20%.
Fondi aastane kulukuse määr on 0,40% ja selle kauplemisvaluutaks on eurod.
Elektriautode suurem esile tõus toimuski suuresti alles eelmisel aastal, millele ühelt poolt andis jätkutõuke kliimaneutraalsust väärtustava Joe Bideni presidendiks saamine sügisel. Puhta energia ja elektriautotootjate valdkond on alles hoo sisse saanud ning nendes valdkondades tegutsevatel ettevõtetel on vaja veel palju tõestada, mistõttu on need fondid võrreldes teistega volatiilsemad, kuid ka kõrgema potentsiaalse tootlusega pikas perspektiivis.
Allikas: Yahoo.Finance
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
