Eestis on 11 liiki kahepaikseid, neist 9 on päriskonnalised ja 2 sabakonnalised. Üks neist on roheline tiigikonn, kes on Lõuna-Eestis tavaline nähtus, Põhja-Eestis haruldane ning saartel puudub sootuks. Kui tiigi kaldal jahti pidav toonekurg neid nahka ei pista, võivad nad elada kuni 4 aastaseks. Märtsis magavad meie konnad veel õndsat talveund, kuid aprilli soojemate ilmadega virgutakse ning algab iga-aastane konnade ränne. See on märk alanud kevadest.
Valime parema energia
Milline on maailm siis, kui elukeskkond on selline, et välja ei tohi minna või peab seal käima maski või skafandriga? Milline on maailm siis, kui Su kodukohas pole võimalik enam elada ning joogi-söögi saamiseks oled sunnitud mujale emigreeruma? Esimesele küsimusele saime vastuse 2020-2021 koroonapandeemiaga, teisele 2022. aasta Venemaa-Ukraina sõjaga. See ei ole ilus vaatepilt. Kuid mida pikemalt maailm roheenergiale üleminekut edasi lükkab, seda kiiremini kasvab tõenäosus tulevikus selliste vaatepiltide uuesti nägemiseks, kus võitlus järelejäänud loodusressursside pärast üha karmimaks muutub.
Tegelikult on maailmas piisavalt energiat. Selle mõistmiseks piisab tormise ilmaga aknast õue vaatamisest, päikselise ilmaga paljajalu rohelise muru peal kõndimisest või pilvise tuulevaikse ilmaga merevee tõusude ja mõõnade jälgimisest. Jah, selle kasutamiseks ja energia salvestamiseks kogu vajaliku taristu väljaehitamine on kallis, kuid samamoodi jätkusuutmatute tehnoloogiatega jätkamine saaks olema kordades kallim.
Märtsi tulemus
Veebruaris tärganud investorite huvi roheettevõtete vastu jätkus ka märtsis, mis lõppes LHV II ja III samba LHV rohefondide jaoks teist kuud järjest positiivse tulemiga. Märtsi alguses müüsime rohefondidest välja 3 erinevat Euroopa börsidel kauplevat ESG fondi, suurendasime oma positsioone ühes vesinikutehnoloogia fondis ja vesinikutehnoloogia ettevõttes Plug Power ning lisasime ühe uue puhta energia fondi. Nende sammudega saavad rohefondid nüüd veelgi enam kasu maailmas tehtavatest keskkonnaalastest investeeringutest. Lisaks olime aktiivsed ka börsiväliste tehingutega ning tegime täiendava investeeringu kodumaisesse tuule- ja päikeseenergia ettevõttesse Sunly ja omandasime koos LHV pensionifondidega XL, L ja M Eesti ühe esimese Tallinnas asuva rohebüroo Sõpruse pst 157.
Märtsi lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 51 erinevat investeeringut. 26% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 20% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 13% ringmajandusse, 9% vesinikutehnoloogiasse, 7% energiatõhususse, 4% metsa- ja põllumajandusse ning 3% erinevatesse ESG fondidesse.
Kliima kuumeneb
IPCC on riikideülene organisatsioon, mille ingliskeelne lühend tuleneb sõnadest Intergovernmental Panel on Climate Change. Sel on 195 liiget ja IPCC viimasesse kliimaraportisse on panustanud tuhandeid inimesi maailmas. Raport ise on 3675 lk pikk, ingliskeelne kokkuvõte 40 lehekülge. Lühike eestikeelne kokkuvõte on postitatud ka Eesti keskkonnaagentuuri lehele. Märgiline on juba ainuüksi see, et kõik need liikmesriigid on jõudnud ühe ja sama järelduseni: kliima muutub ja muutub kiiresti ning see on inimtekkeline.
Valitsused, ettevõtted ja inimesed peavad kohanema uue reaalsusega ning mõistma, et ainuke jätkusuutlik tulevikutrend on rohetrend. LHV Rohelised pensionifondid annavad võimaluse selles tulevikutrendis osalemiseks.
Joel Kukemelk
Fondijuht
Tutvu lähemalt LHV pensionifondiga Roheline ja Roheline Pluss.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
