Kui 2012. aastal oli keskmise netopensioni ja netopalga suhe 43%, siis prognoosi kohaselt väheneb see 2027. aastaks 38%-ni ja 2042. aastaks juba 34%-ni. Vaadates peale aritmeetiliste keskmiste ka mediaankeskmisi, on näha veelgi suuremas ulatuses langust: 2012., 2027. ja 2042. aasta näitaja on vastavalt 70%, 56% ja 46%.
Joonis: Netopalga- ja pensioni aritmeetiliste keskmiste ning mediaanväärtuste suhted (ilma I samba reformita).
Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused ja prognoos „Teise samba väljamaksetes paindlikkuse suurendamiseks pakutud kompromisslahenduse mõjude analüüsis“.
Üks põhjus, miks meie tulevased pensionid keskmise palga suhtes suhteliselt kahanevad, on Eesti nukker demograafiline olukord: tööealisi inimesi jääb pensioniealiste kohta kiiresti vähemaks. See omakorda survestab I pensionisamba maksete suutlikkust. Teine põhjus on olnud pikaajaline kiire palgakasv (ja inflatsioon), mille tõttu liigub keskmine palk kogu aeg n-ö eest ära ja fondidesse kogutud summad koos tootlusega ei jõua selle tempoga sammu pidada. Kolmas põhjus on asjaolu, et pensioniks kogutakse lihtsalt liiga vähe – nii II kui ka III sambasse.
Hea uudis on aga see, et iga inimene saab ise oma tulevase suurema pensioni huvides palju ära teha. Esiteks tuleks valida endale selline II samba pensioni fond, kust usutakse pikaajaliselt saavat kõige suuremat tootlust. Teiseks tuleks vabatahtlikult koguda ise raha juurde III samba pensionifondi.
Pensionisüsteemi on vaja rohkem raha sisse panna, kui seda annavad kokku II samba maksed 2% + 4%. Aastail 2014–2017 tehtud ajutised 3% + 6% maksed lõppevad kohe ja kuna neid alates 2018. aastast alaliseks ei muudetud, hakkavadki pensioniks kogutavad summad viimaste aastatega võrreldes nüüd vähenema.
Kindlasti tuleks lähitulevikus uuesti kaaluda võimalust makseid suurendada. Selleks et tagada inimestele loodetud 60–70% pensioni sissetulek suhtena netopalka, peaksid maksed olema tunduvalt suuremad, kui 2% + 4% süsteem võimaldab. Sama süsteemiga jätkates kukub keskmise netopensioni ja -palga suhe 25 aasta pärast aritmeetilise keskmisena 34%-ni ja mediaanina mõõdetuna 46%-ni. Kui riik ei suurenda pensionifondi makseid, peaksid seda tegema inimesed ise oma tuleviku ostuvõime huvides, säästes regulaarselt ja väikseid summasid.
Järgnevalt on esitatud mõtted, kuidas saaks pensioniks kogumist soodustada ja edendada.
Kuidas koguda II sambasse rohkem?
1) II samba maksete praegune skeem 2% + 4% tuleks muuta skeemiks 3% + 6% ja mida varem, seda parem. Kui riigil pole võimalik oma makseid kasvatada, tuleks lubada elanikel kolm korda aastas vabatahtlikult suurendada oma II samba makseid koos pensionifondi valikuavalduse tegemisega. Nad maksaksid valitud pensionifondi oma brutopalgast lisaks 2%+4% põhisüsteemile täiendavalt juurde kas 1%, 2% või 3% (ehk siis tekiks II samba makseks 3%+4%, 4%+4% või 5%+4%).
2) II pensionisambaga liidetavaid uusi noori (täiskasvanuikka jõudnud elanikke), kes pole endale ise pensionifondi valinud, tuleks hakata konservatiivsete fondide asemel loosima agressiivsetesse fondidesse, sest neil on pensioniikka jõudmiseni üle 40 aasta. Kui loositud pensionikogujad end kiiresti enda jaoks õigesse fondikategooriasse ümber ei vaheta, võib olla kahju nende tulevikupensionile märkimisväärne.
LHV klientide seas on ligikaudu 5% neid, kelle vanus lubaks pensioni koguda ka agressiivse strateegiaga fondis. Juhime regulaarselt nende tähelepanu sellele võimalusele.
3) Tuleks soodustada konkurentsi. Mida suurem on fondide tootluste, investeerimisstrateegiate ja tasude konkurents, seda parem on klientide tulemus pika aja vältel. Viimasel ajal tähelepanu keskmes olnud fondide valitsemistasud on kahe aastaga märgatavalt kahanenud, kusjuures kõige rohkem – viiendiku võrra – on vähenenud LHV fondide haldamise tasud.
Kuidas muuta III sammas tõhusamaks?
1) Tuleks luua tööandjapension, motiveerides tööandjaid panustama peale töötasu maksmise ka töötaja tulevasse pensionise. Võimalusi selleks on mitu: teha tööandjapension riiklikult kohustuslikuks nagu töötuskindlustusmaksed (mida maksavad nii töötaja kui ka tööandja) või tekitada sotsiaalmaksu langetamise kaudu maksustiimul.
2) Siduda aastane sissemaksete lagi fikseeritud 6000 euro asemel ajas muutuva (kasvava) näitajaga, näiteks 12-kordse miinimumpalgaga. Nii saab vältida olukorda, kus tegelik maksusoodustuse piir III samba kaudu investeerides aja jooksul elanike jaoks üha väheneb.
3) Kaotada III sambasse tehtavate maksete 15%-line sissetulekulagi. Keskmist netopalka (u 1200 €) teeniva palgatöötaja jaoks tähendab praegune piirang võimalust investeerida aastas III sambasse kõige rohkem 1200 × 12 × 15% = 2160 €. Kui pensionikogujal võib olla ühekordse laadiga sissetulekuid (boonused, kinnisvara müük, pärandus), tuleks soodustada selle raha pikaajalist tulevikupensionisse paigutamist, mitte seada sellele tegevusele piiranguid.
4) Võimaldada kanda III sambasse tehtud sissemaksete maksuvabastus ajas edasi, nagu seda saab praegu teha väärtpaberitehingutest saadud kahjumiga. See tähendab, et kui inimene teeks III sambasse sissemakseid summas, mis võimaldaks tal saada tulumaksutagastus suuremas summas, kui ta on aasta jooksul tulumaksu tasunud, või tuleks 6000 € piir ette, kanduks tulumaksutagastuse õigus tähtajatult edasi järgmistesse aastatesse.
Innustame koguma
Vabatahtlikku kogumist ja selle soodustamiseks stiimulite loomist tuleb võtta tõsiselt.Kuni pensioniks kogumine pole populaarne, ei saa väita, et praegune süsteem oleks pensionikoguja jaoks piisavalt atraktiivne. Kogumise kiirendamiseks tuleb luua lisastiimuleid.
Seda toetab lause 10. novembril 2017 Rahandusministeeriumi koostatud dokumendis „Teise samba väljamaksete paindlikkuse suurendamiseks pakutud kompromisslahenduse mõjude analüüs“, mis viitab võimalikule suuremale solidaarsusele I pensionisamba maksetes II samba arvelt: „... oleks muuhulgas võimalik kaaluda teise samba sissemaksetele lae seadmist ja ülejäänud raha tagasi esimesse sambasse suunamist. Sel juhul suureneksid esimese samba tulud, sest kui teise samba sissemakse jõuab kokkulepitud laeni, laekuks sotsiaalmaks seda ületavas osas edaspidi vaid esimesse sambasse.“
Nende jaoks, keda hakkas nende keskmisest suurema sissetuleku tõttu mainitud lagi puudutama, tähendaks see artikli alguses kirjeldatud netopensioni ja -palga asendusmäära veelgi kiiremat kahanemist ilma vabatahtliku juurdekogumiseta (II või III pensionisambasse või mujale).
LHV pakub vabatahtlikuks pikaajaliseks pensionikogumiseks kahte III samba pensionifondi: fondijuhi poolt aktiivselt juhitud LHV Täiendavat Pensionifondi ja passiivselt turgudele pidevalt investeeritud indeksfondi LHV Pensionifondi Indeks Pluss.
Infoks
- II samba pensionifondide puhul on võimalik suunata maksed teise fondi ja vahetada seni ühte fondi kogutud osakud teise fondi osakute vastu kolm korda aastas – tähtajad on 31. märts, 31. juuli ja 30. november.
- III samba pensionifondi puhul tasub tähtajana meeles pidada 31. detsembrit, sest enne aasta lõppu tehtud investeeringutelt tagastab riik järgmise aasta märtsis 20% tulumaksu.
Loe meenutuseks ka varasemaid pensionilugusid
August 2017: „Millist indeksit tahaksid Sina oma pensionifondile?“
November 2016: „#Pension2050“
Märts 2016: „Pensioniks kogutakse liiga vähe“
November 2015: „Ära jäta oma pensionit juhuse hooleks“
Oktoober 2015: „Moody’s hoiatab – Balti rahvastik vananeb ja pensionisüsteem on haavatav“
Detsember 2014: „Kuidas pensionile jäädes hästi hakkama saada“
Joel Kukemelk, CFA
LHV Varahalduse juhatuse liige
AS-i LHV Varahaldus pensionifondidel on ligikaudu 180 000 klienti. LHV pakub nii aktiivselt kui ka passiivselt juhitud II ja III samba pensionifonde. LHV pensionifondide maht kokku on üle 1 miljardi euro. Loe LHV aktiivselt ja passiivselt juhitud pensionifondide kohta lähemalt LHV pensioniveebist aadressil lhv.ee/pension. Seal saad mugavalt teha ka kõiki pensionifondi valikuga seotud toiminguid.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga aadressil lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga. Eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri samasuguseid tulemusi tulevikus. Kõigi Eesti II ja III samba pensionifondide erinevate perioodide tootlusi saad hõlpsasti võrrelda portaalis pensionikeskus.ee.
Tweet
