Shutterstock
Hiina ja Brasiilia järel vaatame, kuhu tõttab energiahindadest suuresti sõltuv Venemaa majandus ja milliseid võimalusi pakub odav, kuid riskantne Vene börs.
Venemaa majandus
Hoolimata poliitikute lubadustest muuta Venemaa majandus mitmekülgsemaks, on see jätkuvalt ülesehitatud nafta- ja gaasihinnale. Juunis toimunud St. Peterburgi majandusfoorumil tunnistas ka Venemaa president Dimitry Medvedev, et Venemaa peab looma parema investeerimiskeskkonna, mida ettevõtted ja eraisikud usaldada saavad. Selleks on vaja läbi viia paljudele ilmselt juba tuntud lubadused - erastada mõjuvõimsad riigiettevõteteid ning vähendada bürokraatiat ja korruptsiooni. Kui reforme ei suudeta teha, siis jääb Venemaa jätkuvalt liialt sõltuma energiahindade kõikumisest, mille ohtlikkust näitas hiljutine finantskriis.
Ametlikult moodustavad energiasaadused 2/3 Venemaa ekspordist ja 20% SKPst. Tegelikkuses on Venemaa sõltuvus energiasaadustest aga veelgi suurem, sest nafta- ja gaasihindadest olenevad suuresti kapitalivood, krediidivõimalused, investeeringud ja sissetulekud. Lisaks on energiasaaduste hinnad olulised valitsuse eelarve jaoks. IMFi hinnangul vähendab nafta barreli odavnemine $10 võrra valitsuse eelarve tulusid 62 miljardi rubla võrra (1.5% SKPst).
Kasvavate energiahindade tõttu ei ole Venemaal sellel aastal siiani olnud põhjust majanduskasvu pärast muret tunda. IMF prognoosib Venemaale sellel aastal 4.5%-st majanduskasvu (IMFi hinnangul on Venemaa potentsiaalne SKP kasv praeguse majanduse ülesehituse juures kõigest 4% aastas). Õigupoolest kasvab Venemaa majandus nõnda kiiresti, et valitsus on ajutiselt loobunud oma kulutuste suurendamisega majanduse turgutamisest. Selle aasta esimeses kvartalis langesid inflatsiooniga korrigeeritud valitsuse kulutused hoopiski 7% võrreldes aastatagusega. Samuti on Venemaa valitsus väljastanud sadade miljardite rublade eest võlga, et majandusest ajutiselt likviidsust kokku tõmmata.
Samal ajal suurendavad majanduse kasvav aktiivsus ja kõrgemad energiahinnad Venemaa valitsuse tulusid. Selle aasta esimeses kvartalis tõusis valitsuse eelarve ülejääk 817 miljardi rublani, mis moodustab 6.2% SKPst. Ülejäägi taga on just energiahinnad, sest valitsuse non-oil eelarve puudujääk on rohkem kui 10%.
Allikas: Morgan Stanley
Venemaa valitsuse kulutuste suurenemist võib oodata taas aasta teises pooles. Kulutusi peaks suurendama detsembris toimuvad parlamendivalimised ja 2012. aasta märtsis aset leidvad presidendivalimised. Politoloogide hinnangul peaks just selle aasta parlamendivalimistel esile kerkiv juhtfiguur näitama, kas Venemaa presidendiks saab V. Putin või D. Medvedev.
Sarnaselt teistele arenevatele turgudele on ka Venemaa keskpank võidelnud sellel aastal hinnatõusu vastu intressimäärade tõstmisega. Venemaa inflatsioon hoogustus mais 9.6%ni võrreldes eelmise aastaga, mis on soovitud 6-7% vahemikust märgatavalt kõrgem. Eriti kõrge on aga toiduainete inflatsioon, mis peaks hea suvise viljasaagi korral allapoole liikuma.
Allikas: IMF
Ühest küljest on Venemaa majandusel palju katalüsaatoreid, mis võiks sealset kasvu hoogustada. Nagu eelnevalt mainitud, siis on suurim neist nafta- ja gaasihindade kallinemine, mis peaks omakorda suurendama eelkõige investeeringuid. Teiseks võib oodata enne valimisi valitsuse kulutuste suurenemist. Kolmandaks on Venemaa väidetavalt lähemale jõudmas WTO’ga liitumisele, mis peaks Maailmapanga hinnangul Venemaa SKP kasvu tõstma 1-3% võrra. Neljandaks plaanib valitsus 2011-2015. aastal läbi viia suure erastamisprogrammi, mis tooks eelarvesse $50 miljardi eest täiendavaid tulusid.
Negatiivse poole pealt saab esile tuua Venemaa suutmatuse läbi viia olulisi struktuurseid reforme ja investorid kardavad, et hiljuti tutvustatud D. Medvedevi 10 punkti ärikeskkonna parandamiseks ja riigi mõjuvõimu vähendamiseks jäävad pelgalt retoorikaks. Kehv ärikliima on ilmselt ka peamine põhjus, miks eelmisel aastal voolas Venemaalt kapitali välja, kuigi nafta hinnad tegid suure tõusu. Maailmapanga Doing Business raportis paikneb Venemaa ärikliima alles 123ndal kohal võrdluses teiste riikidega (link).
Venemaa aktsiad
Venemaa börsi kasutatakse tihti soodsa, kuid riskantse võimalusena energiasektorisse panustamiseks. Seetõttu oli huvi Venemaa aktsiate vastu suurem aasta alguses, kui energiahinnad Lähis-Ida rahutuste tõttu kallinesid. Mais kukkus naftahind aga taas $100 allapoole, mis on ka Venemaa börsid rohkem kui 10% allapoole toonud. Pärast korrektsiooni näivad niigi soodsad Venemaa aktsiad veelgi soodsamad, mistõttu tasub ida suunalt huvitavaid ideid otsida.
Tuntud RTS indeksist, mis koosneb 50st Venemaa börsiettevõttest, moodustab energiasektor umbes poole. USA börsil kauplevast Market Vector Russia (RSX) börsil kaubeldavast fondist moodustavad nafta- ja gaasiettevõtted umbes kolmandiku. Kusjuures RSX kaupleb võrreldes MSCI Venemaa indeksiga märgatava preemiaga. MSCI Venemaa indeks kaupleb 7.9x viimase 12. kuu kasumit, RSX aga 11.8x. Seetõttu ei pruugi RSX olla parim valik esmapilgul teistest arenevatest turgudest märgatavalt soodsamale Vene turule panustamiseks. Alternatiivina võib otsida teisi Vene fonde või üksikuid aktsiaid, mis vajavad aga põhjalikumat analüüsi.
Allikas: Bloomberg
Üksikutest Venemaa ettevõtetest oleme LHV Pro all tutvustanud kahte ideed. Esiteks läbi Sistema (AFKC) aktsia abil saab investor ligi peamiselt kahele sektorile: telekom ning nafta/energia (MTS ja Basneft) (loe pikemalt siit). Teiseks oleme ostusoovituse andnud Venemaa telekomiettevõttele Vimpelcom (VIP) (loe pikemalt siit). Samuti jäi meile silma Gazprom (GAZP), millest kirjutasime põgusalt meie portaalis siin. Kindlasti leidub praeguse hinnataseme juures Venemaal veel teisigi huvitavaid ettevõtteid, mida tasub põhjalikumalt uurida.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
