iStockphoto
Palju räägitakse uuest algavast või juba alanud kõrge inflatsiooniga majandustsüklist, mis kiirendab hoiustajate säästude ostujõu vähenemist. Kuigi inflatsioon puudutab peamiselt igapäevakulutusi, on sellel oma mõju ka investeerimisele ning erinevate varaklasside tootlikkusele. Artiklis vaatame, kuidas on inflatsioon mõjutanud aktsiaturge ja kuhu võiksid pikaajalised investorid, kuid ka raskelt kogutud sääste kaitsta soovivad inimesed inflatsioonilises keskkonnas pilgu pöörata.
OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) viimane raport hüperinflatsiooni ohule ei viita, oodates inflatsiooni järsu tõusu järel selle stabiliseerumist 2022. aastal, mil hinnatõus ulatub OECD liimesriikides edaspidi 2,4%ni ja USAs 2,5%ni aastas. Eesti oodatav inflatsioon jääb samale tasemele OECD riikide keskmisega, mis tähendab, et näiteks 5000 eurot säästudena pangakontol kaotab oma väärtust ca 125 eurot aastas. 10 aasta pärast oleks sama inflatsiooni juures säästude ostujõust alles vaid 3882 eurot.
Arvestades, et 2010-2020 perioodi keskmine inflatsioon oli USAs 1,7%, on OECD stsenaariumi korral tõus märkimisväärne, eriti kui see jääb püsima järgmiseks aastakümneks. Aastatel 2000-2010 oli keskmine inflatsioonimäär USAs kogu perioodi peale 2,6%, mis ei erine palju OECD prognoositavast järgnevateks aastateks.
Kõrvutades vastavate perioodide keskmised inflatsioonimäärad ja USA suurimaid ettevõtteid koondava S&P 500 indeksi hinnaliikumise, ilmneb vastastikune seos inflatsioonimäära ja indeksi tootlikkuse vahel. Allolevalt graafikult on näha, et aastatel 2000-2010 S&P 500 indeks olulist tootlust näidata ei suutnud. 2002. aastast kuni 2006. aastani tõusis indeks justkui kahekordselt, kuid kümneaastase perioodil pakkus investoritele siiski nulltootlust.
Allikad: OECD, Bloomberg
Kuhu inflatsiooniohu korral pilk pöörata?
Kui ühelt poolt tundub kõrgema inflatsiooniga ajastu algus hea võimalusena oma indeksites teenitud tootlused realiseerida ja ära kulutada, on maksimaalselt vara akumuleerimise seisukoha pealt mõistlik otsida uusi investeerimisvõimalusi. Vaadates, millised on LHV klientide populaarsemad pikaajalised investeerimisvalikud, kerkib nii Kasvukonto kui ka pensioni investeerimiskonto puhul esile äsjamainintud, viimasel aastakümnel suurepärast tootlust näidanud S&P indeksit järgiv fond iShares Core S&P 500 (SXR8) ning veelgi parema tootlusega tehnoloogiaaktsiaid koondav iShares NASDAQ-100 UCITS ETF (EXXT). Lisaks sellele, et nimetatud Kasvukonto fondidesse on turuväärtuse poolest kõige rohkem investeeritud, suundub ka enamik uuest rahast just nendesse fondidesse.
S&P 500 ja Nasdaq 100 ei ole pikaajalise investeerimise seisukohalt üldsegi pahad valikud, kuid tasuks rõhutada tuntud lauset, et mineviku tulemuste põhjal ei saa ennustada tuleviku tootlust, mis paljude uute investorite puhul tundub olevat peamiseks investeerimisteesiks, miks nimetatud fondidesse investeeritakse.
Kuna väärismetallid ja toorained on tuntud kui vara säilitava varaklassina, ei ole need investorite seas kuigi menukad investeerimisvalikud. Eriti ajal, mil kõrvale on tekkinud uus „digitaalne kuld“ Bitcoin ning mitmeid kõrge lennuga aktsiaid. See aga ei tähenda, et väärismetallidesse või toorainetesse ei võiks teatud majandustsüklite ajal maksimaalse tootluse saavutamiseks pilku pöörata. Veelgi enam, nende tootlus, kaasa arvatud kinnisvarafondide tootlus, on kõrge inflatsiooniga perioodil ületanud aktsiaindeksite tootlusi.
Allikas: Bloomberg
Võttes aluseks aastad 2000-2010, odavnes S&P 500 indeks 10 aastaga 16%, kusjuures perioodi alguses indeksisse investeerinute jaoks valusaim hetk jõudis kätte juba kahe aasta pärast, kui indeks oli langenud 46%. Samal ajal Dow Jonesi kinnisvaraindeks, kuhu Kasvukonto kaudu on võimalik investeerida SPDR® Dow Jones Global Real Estate UCITS ETF (SPYJ) kaudu, näitas kiiret tõusu. Väärismetallide, sealhulgas kulla hind kogus eelseisvaks ralliks hoogu. Isegi pärast kinnisvaramulli lõhkemist oli kinnisvaraindeks 253%ga plussis, võrreldes kulla 409%ga ja hõbeda 514%ga. Kahe väärismetalli hind kallines veel edasi 2011. aastani, jõudes 1828 dollarini, mis on samal tasemel praegusega.
Viimane aastakümme, kui inflatsioon on olnud madalam, on teadagi võidutsenud suurettevõtete aktsiad. Üllataval kombel ei ole palju alla jäänud ka kinnisvaraaktsiad, mis on 10 aastaga tõusnud 145%. Kuna väärismetallidele madal inflatsioon ei meeldi, on neid kõige mõistlikum omada ajal, mil inflatsioon on keskmisest kõrgem.
Allikas: Bloomberg
Kaugemast ajaloost on ekstreemsem näide tuua 1970ndatest, kui kümnendi keskmine inflatsioon ulatus USAs 7,7%ni. Lisaks kõrgele inflatsioonile põhjustas aktsiate kehva tootlust keskpankade tõstetud intressimäärad ning 1973. aastal toimunud börsikrahh. Allolevalt graafikult on näha, et kõrge inflatsiooniga periood 50 aastat tagasi tõstis kulla hinna pea 1600% kõrgemale ning kinnisvara hinna, väljendatuna USAs müüdud kodude mediaanhinna kasvuna, 178% ülespoole. USA aktsiate kogutootlus jäi kümne aastaga vaid 51% juurde, mis teeb inflatsiooniga korrigeeritud kapitali netotootluseks perioodi peale keskmiselt -6% aastas. Teisisõnu, 1970. aastal S&P 500 indeksisse investeeritud 1000 dollarit oleks kuni 1980. aastani kaotanud oma väärtusest ligi 60 dollarit aastas.
Allikas: OECD, Bloomberg
Milliseid järeldusi võime teha?
Tõsi on see, et OECD 2,5% prognoos järgnevateks aastateks on tehtud teatud eeldustel, mis võivad täitumise või mittetäitumise korral tegelikku inflatsiooni tõsta või langetada. Kuigi USA majandus näitas 2000ndate alguses aasta-aastalt kiirenevat kasvu, oli aktsiahindadele kõrge inflatsiooni negatiivne mõju paranevatest fundamentaalnäitajatest tugevam, mistõttu ka reaalvarade kasv oli aktsiaturgudest parem. Sarnane olukord tundub olevat ka praegu, kus majanduse avanemise, inimeste rekordkõrgete hoiuste ja inflatsioonikartuse koosmõjul oodatakse kiiret majanduskasvu, mis tõenäoliselt peegeldub ka ettevõtete kasvavates tuludes ja kasumlikkuses. Ajalugu vaadates on aga selge see, et ettevõtte fundamentaalnäitajad ei tähenda automaatselt tõusvat aktsia hinda (kuigi varem või hiljem see juhtub).
Reaalvaradesse investeerimine on tänapäeval igaühele kättesaadavaks tehtud vastavat varaklassi järgivate indeksfondide näol. Läbi varem nimetatud SPDR® Dow Jones Global Real Estate UCITS ETFi (SPYJ) saab investeerida kinnisvarahalduse ja -arendusega seotud ettevõtetesse (nt ostukeskused, eluasemed, avalikud hooned, laopinnad). Inflatsioonilises keskkonnas saavad REITid kasu eelkõige läbi võimaluse tõsta oma üürihindu, kuid samas ka nende varade väärtus kallineb.
Väärismetallide ja toorainete osas on valik laiem: olemas on nii eraldi füüsilise kulla (XAD5) kui ka hõbeda (XAD6) hinda järgivad fondid, kuid ka hajutatud fond WisdomTree Physical Precious Metals (VZLE), kuhu lisaks kahele eelnevale on veel lisatud plaatina ja pallaadium. Toorainete hinnatõusust osa saamiseks pakub võimalust iShares Diversified Commodity Swap UCITS ETF (SXRS), kuhu on lisatud nii põllumajandus-, energia- kui ka metalltoorained (nt nisu, toornafta, vask, kuld). Lisaks inflatsiooniootusele veab väärismetallidest toiduaineteni ulatuvate toormete kasvu majanduse kiire avanemine.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
